Venemaa EuroCup viimane päev

Eile lõppes Venemaal, Lomonosovis Euro Cup. Prognoos viimaseks päevaks oli 10-15 knotsi, aga teada oli et tuleb veidi rohkem, kuna suund oli soodne. Hommikul kui asju kokku panime, õeldi, et 5-6 metra puhub, eemal aga paistis et meri oli valge. Panin igaksjuhuks nii 11 kui 10 valmis. Neeme  ja lat-25 läksid varem juba 10-ga peale ja mõlemad kihutasid korraliku hooga.  Kuna uus 10 on vaiksema ilmaga päris hea siis ei hakanud liiga palju mõtlema ja läksin sellega, samas Preiss võtis 11.0. Kuna tulemused olid juba suhteliselt paigas siis katsetasin jälle uimedega. Merele minnes oli 10.0 väga mõnus, aga oleks ka 11ga saanud hakkama. Esimene start oli kohtunike poolt üks paras pudru ja kapsad. Läks 5min käima, natukese aja pärast katkestati ära ja  30 sekki hiljem anti uuesti 5 min. Need kes kohe alguses startiliini testima läksid seda muidugi ei näinud. Edasi läks nii et start tuli minu kella järgi umbes 1min 20 sekki enne, ehk siis mitte selle esimese aja järgi ning ka mitte teise. Tundus nagu see start läks päris suvaliselt. Sõitsin kaatri juurest läbi, karjusin neile protest, mille peale laiutas kohtunik käsi ja tõmbas üldise tagasikutse ülesse. Kordusstart läks juba paremini. Tundsin et nurk oli mul hea, sain ka Preissist paremat nurka, aga endiselt jäin just kiirusega alla. Kuna rada oli pandud pealtvaatajate jaoks sadama suudme lähedale siis sai vahepeal seal sadamast lahkuvate jahtidega „maadeldud“. Mitte et see veel vähe oleks, pidime sõitma praktiliselt sadamasse sisse muuli varju et ühe paudiga märki välja minna (ühe paudiga läks välja ainult Preiss, Karla ja mina). Sealt kaotasin tänu väiksele purjele veidi, aga kui oleks varem pautinud poleks välja läinud. Allatuules kaotasin kiirusega natuke juurde, aga krüssus võitsin selle tagasi, nii et lõpuks turvaliselt 2. Järgmiseks stardiks vahetasin uime ära ja tundus et oli juba parem. Seekord sain eriti „killer“ stardi. Pole vist kunagi varem sellise lennuga stardist minema pannud. Päris kiirelt sain Preissi lukku sõidetud , nii et kiirusega ei saanud ta enam minust üle triikida. Suutsin kuni paudini ilusti olukorda enda kontrolli all hoida. Siis sõitis Preiss mõned meetrid kaugemale, sai muuli varjus suurema purjega kiiremini hoo ülesse ja paugust olin mina mängust väljas. Segatud tuules kaotasin oma paarsada meetrit juba enne ülemist märki ning tänu sellele said ka Lat 107 ja Tristen minust ette. Allatuules sõitsin lätlasest nagu postist mööda, Tristen tuli ka hooga lähemale. Teises krüssus  liikusid asjad super hästi ja tundus ,et Preiss tuli selg ees vastu (ilmselt ta enam täiega ei sõitnud ka). Sõidu lõpuks vahe enam väga pikk ei olnudki. Kolmanda stardi proovisin vasakuga, kuna see osa vajab mul kõvasti järele aitamist. Ega seegi kord midagi head ei tulnud.  Vahetult enne märki pidurdas Preiss minu ees hoo pea nulli ja siis viimasel sekundil hüppas kogu fleedi eest vasakuga läbi. Minul enam hoogu polnud et sealt järgi minna nii et pidin päris paljudele teed andma. Tänu sellele jäin kohe segatud tuulde ja vajusin vaikselt taha poole. Lasin jala suht sirgu ära, kuna midagi püüda polnud. Seekord lendasid asjad allatuules nii nagu peaks koguaeg lendama, nii  et tundub et ma punnitan ikkagi üle vahel- peaks vabamalt võtma. Sellise hooga tulles jõudsin juba peaaegu Tristenile järgi , kes oli 2. Krüssus sain taaskord selle 2m pilliroo omale uime taha ja ega muud järgi ei jäänud kui puri vette visata ja see ära võtta, kuna hüpates uime puhtaks ei saanud.  Rohkem mul midagi teha polnud ja kulgesin juba päris rahulikult lõpuni 3. Kohal.

Kokkuvõttes siis kolme päevaga 10 sõitu, olematust tuulest kuni high endini. Seega oli võimalik kõik asjad läbi testida ja usun et olen jälle targem ja loodetavasti ka grammi kiirem.