Täpselt 1 aasta

Laager on praeguseks juba tükk aega läbi ja viimase nädala jooksul midagi erilist ei toimunud. Ikka sama- trenn, trenn ja trenn. Peale seda kui umbes nädal aega puhus 15+ m/s oli sellest triibutamisest juba korralik kopp ees. Üks päev läksin isegi formulaga peale, kuna lihtsalt ei viitsinud külgtuules sõita. Tegin üksi trenni Valdelagrana rannas suurte majade varjus, kuna mujal oli selgelt üle tuule maksimumi. Kui tuuled vaibusid, sain paar päeva väga mõnusat formula ilma ja siis tuli kuumalaine. Viimased nädal oli päevane keskmine temperatuur kindlasti 25+ kraadi ning kahjuks polnud tuult ka väga palju. Käisime Tristeniga ikka iga päev üritamas. Oli päevi kui polnud lootustki, ning siis sõitsime nagu rs:x-id märkide vahel tiksudes rada. Õnneks viimased päevad oli jälle tuul tagasi ja sai korralikult veel trenni teha. Kokkuvõttes võib laagriga rahule jääda, sest sõita sai piisavalt, ilm oli väga soe ja üleüldse oli kõik mõnus.

Nüüd olen kodus tagasi, ning kuna minu kamad tulevad purjetajatega alles aprilli teises pooles, siis olen hetkel kuival. See tähendab, et on aega füüsisega jälle rohkem tegeleda.

Eelmine aasta kui ma samal ajal Hispaania laagrist tulin, suutsin saalihokit mängides põlve päris korralikult tuksi keerata. Esimest korda sain joosta alles suve keskel ,kui ma aega läksin teenima. Peale seda olen vaikselt  üritanud jalgu tagasi enamvähem konditsiooni saada, kuid nii pikk vigastuspaus on üsna tugeva jälje jätnud. Nüüd täpselt aasta hiljem jõudsin aga tagasi sinna punkti kus ma eelmine aasta enne vigastust olin- ehk siis jalapressiga suudan jälle 200+ kiloga seeriaid teha. Uskumatu kui palju üks väike apsakas võib maksma minna. Ega nüüd midagi kui sama hooga edasi ja loodetavasti on suveks vorm parem kui kunagi varem !