Hispaania

Taaskord olen laagris Hispaanias- Cadizis.  Eelmine kolmapäev lendasime Annikaga Tallinn-Helsingi-Madrid. Õhtuks olime kenasti  Madridis kohal. Lend ise oli päris hea, pole päris ammu Finnairiga lennanud, aga seekord sain nii hea hinnaga piletid, et tasus ära. Kohe tunduvalt mugavam oli seekord lend kui võrrelda varasemate odavlennufirmade lendudega, mis seekord osutusid isegi kallimaks.Kahjuks ei võtnud Hispaania meid just kuigi soojalt vastu- maandudes oli Madridis "sooja" ainult 6 kraadi ja see oli kell 8 õhtul. pagasi saime kenasti kätte ja siis seiklesime peaaegu tund aega metrooga bussijaama. Seal võtsime piletid Madrid- Puerto Santa Mariasse. Tegu oli öise bussisõiduga mis väljus 23,59 ja u 7,30 hommikul jõudis kohale. Ega see bussisõit väga mugav ei olnud, üritasin küll magada, kuid iga natukese ajatagant ärkasin ülesse, et asendit muuta, kuna kõik kohad läksid kangeks. Õnnega pooleks ärkas Annika just õige peatuse ajal ülesse , mina oleks ilmselt selle rahulikult maha maganud, kuna see oli ainuke peatus, kus bussijuht ei õelnud peatuse nime mikrisse. Peale seda passisime veidi aega peatuses, vihma sadas ja "sooja" oli julgelt alla 6 kraadi, kuni lõpuks tuli Fernando meile järgi. Seekord vedas majutusega, kuna Fernando võttis meid enda juurde. Korterisse jõudes viskasime uuesti magama ja peale paari tundi magamist oli enesetunne juba tunduvalt parem.  Kerge söök sisse ja siis sõitsime Tarifale, kus meie asjad Loftis ootasid. Edasi tagasi sõiduga kulus päris mitu tundi, ning pealelõunat kui tagasi jõudsime otsustasime minna siiski vette, kuna tundus paras formula ilm. Õnneks oli sooja veidi rohkem kui öösel- auto termomeetri järgi umbes 13 kraadi,samas vesi on suht soe ja saab rahulikult paljajalu sõita, ehk siis u 17 kraadi.  Meiega liitus veel leedukas Karolis, kes elab ja treenib siin juba pikemata aega. Peale viite saime lõpuks ka vette, Fernando ja Karolis läksid 12,0 -ga , mina otsustasin esimene kord rahulikult võtta ja panin 11.0, Annika 8,6 -ga. Tuul oli suhteliselt ebaühtlane ja puhus umbes 10-18 knotsi. Esimesed otsad ei saanud kohe üldse aru mis toimub. Ühe eriti ägeda crashi tegin ka, kui laud tõusis laine pealt lendu, ning kuna ma üritasin vööri maha suruda, siis maandusin hoopis vöör ees nii et laud sukeldus vee alla. Kuna laud oli vee all juba, siis jäid kõik asjad terveks. Iga otsaga mis tegime hakkas vaikselt tunnetus tagasi tulema, ning lõpuks sain krüssus juba tugevamate pagide korral teistega koos sõita, samas allatuules jäin väga palju maha. Kokku saime sõita umbes tunnikese kuni päike loojus.

Teine päev kohapeal oli juba tunduvalt soojem. Päike paistis ja puhus kerge formulatuuleke. Kahjuks läks meil varustuse hoiustamise jms-ga päris palju aega, ning kui lõpuks kõik 12.0-dega vette jõudsime oli tuul kustunud. Ainuke kes mõned otsad klissata sai oli Fernando. Minu jaoks oli uskumatult raske see low endiga käima pumpamine- eks see 4/5 kuud ilma surfamiseta jätab oma jälje. Tiksusime umbes 30 mintsa ja siis tulime maha. Et päev raisku ei läheks otsustasime sõita veidi maad eemale Rotasse lainelauda sõitma. Kuna Fernandol on siin mitu Sup-i siis sain ka ise proovida. Endalegi üllatuseks sain kohe esimese katsega korraliku laine kätte ja isegi püsti ( sõitsin esialgu ilma aeruta, et mingi tunnetus kätte saada). Väga palju mul sõita ei lastud kuna Annika tahtis ka proovida , ning meile oli kahe peale 1 laud ainult. Siiski sain päris mitu korraliku lainet ja nüüd vaja hakata juba pööramist harjutama.

Kolmandal päeval puhus päris tugev tuul, ning oli selge, et alles 2 korda formulaga vette minnes pole just kõige mõistlikum seda teha tuulega 28 knotsi. Et mitte ennas ja oma formula kama lõhkuda otsustasime minna Valdelagrana randa slalli sõitma. Kuna mul korraliku slalli varustust siin pole siis pidin leppima oma 105l Falconi ja 5,0 veivi purjega. Kokkuvõttes oli üllatavalt mõnus üle pika aja triibutada, isegi selliste asjadega. Sõitsin umbes 2h ilma pausideta ja selle aja jooksul ei tulnud ainult 2 jibei välja, ning enamus oli täis hoopealt. Samas ei saanud ma aru kohalikest, kes tegid 1-2 otsa ja siis ajasid 10 mintsa juttu. Kas tõesti nii käibki see testimine ? Igaljuhul oli päris normaalne päev.

Neljandal päeval oli plaanis minna väikeste purjedega formulat sõitma. Olime isegi juba sadamas, ning tundus suht ok ilm- ehk umbes 18 knotsi. Kahjuks tuul aga tõusis, ning taas ei raatsinud minna formulat lõhkuma. Lisaks sellele oli veel pühapäev, mis tähendas ,et Fernando ei pidanud tööle minema ja tänu sellele oli meil aega minna Cadizist eemale lainet sõitma. Taaskord sõitsime Rotasse, mis oli umbes 20mintsa autosõidu kaugusel Cadizist  ROTA sõjaväebaasi lähedal. Kohale jõudes ei tundunud pilt just kuigi hea, kuid kohalikud, eriti üks kohalik ameeriklane, väitsid et tuleb väga hea päev ja 5-se purjega saab sõita küll. Panin siis oma suurimad veivi kamad kokku ( 84l pocket ja 5,0 manic) ja läksime vette. Algul oli päris tükk tegemist et nii väikse lauaga sõitma saada, kuid aja möödudes läks järjest paremaks. Kahjuks oli aga laine tsoon päris lühike ja tuli korralikult sihtida, et üldse midagi kätte saada. Umbes 45 mintsa triibutasin niisama, ning ei saanud ühtegi lainet kätte. Lõpuks  hakkasin kohalike järgi vaatama, kus kohas tuleb passida, et laine kätte saada. Lõpuks mõned korralikud lained isegi sain- päris mõnus oli ! Kui umbes 2h oli sõidetud, olid minu peopesad nii valusad, et otsustasin lõpetada, ning lasta Annikal ka veidi sõita oma asjadega. Väga super päev oli, päike paistis, ilm oli soe, lained oli väga lihtsad, ning isegi kui kukkuda kõige hullema kohapeal, ei olnud lained nii tugevad, et oleks asju lõhkunud- ideaalne veivi ABC päev. Homseks lubatakse kõvasti tugevamat tuult ja laineid, eks siis ole näha mis saab- ilmselt järgmised paar päeva kestab selline ilm, nii et formulaga väga sõita ei saa.