Hispaania 2
Esmaspäev (04) oli suhteliselt segane päev, aga nagu kohalikud väidavad, siis lõuna suunaga ongi siin ilm igati trikitav. Plaanis oli taas minna Rotasse veivi sõitma kuna lubas korraliku tormi. Kui Rotasse jõudsime selgus et polegi midagi, kuigi Puerto Sherris oli ilm formula jaoks päris keeruline. Kohapeal ei paistnud ei lainet ega tuult, kuid lootus jäi et siin tõusu ja mõõnaga keerab midagi kokku ning tuleb korralik laine. Panin taas oma suurimad asjad kokku (5,0 ja 84l pocket) ning läksin vette. Tuult oli tegelikult päris korralikult aga suund oli täiesti side-shore nii et kaldalt polnud näha palju tuult on. Välja minnes sai mõned väiksemad hüpped isegi tehtud, kuid kalda poole tulles polnud midagi head- laine oli suht aeglane ning kui üldse midagi teha tahtsid siis sai seda teha tuule jõul mitte laine. Umbes 45 mintsa sai seal triibutatud ja siis kukkus tuul järsku ära, ning arvata võib kus ma sel hetkel olin- ikka kaugel merel. Õnnega pooleks sain ühe pagi kätte ja lauapeale ( nii et ei pidanud tervet teed ujuma). Tiksusin kaldale ära ja jäin vaatama mis teised teevad. Päris huvitav oli see kuidas Fernando ja kohalikud tiksusid u 4,7 purjedega ilma tuuleta merele, tegid ilma tuuleta halsi/paudi ja siis tulid lainega tagasi- mina sellise asjaga hakkama poleks saanud. Kokkuvõttes ei tuul ega laine paremaks ei läinudki ja sellega oligi kõik. Õhtul saime muidugi teada, et need kes jäid veel paariks tunniks sinna passima said lõpuks oma korralikud lained kätte ka.
Teisipäev oli taas lõunasuunaga tuul ning seetõttu saime korraliku tünga. Terve hommiku puhus suht tugev tuul ning vihma kallas, kui lõpuks olime merele mineku mõtte maha matnud ( mulle see 1 puhkepäev isegi sobis), hakkas päike paistma ja puhus paras formula tuul, kuid ilmselgelt poleks jõudnud enam minna.
Kolmapäev. Täna tundus ilm suht ok! et minna lõpuks formulaga peale. Panime kõik 11,0 kokku, kuigi tuule poolest oleks kannatanud 12,0 ka. Asja tegi huvitavamaks päris suur lainetus, nii et igav ei hakanud. Täna oli merel veel Fernando, Karolis, Annika ja üks kohalik formulist. Esimesed otsad kulusid suurte lainetega harjumiseks, kui kui lõpuks ära harjusin oli päris ok minek. Täna sain täitsa juba teistega võidu sõita ( Karolisest sain juba mööda, Fernandoga krüssus päris lähestiku, kuid allatuules jään veel maha). Kuna niisama testimisest midagi välja ei tulnud ( kuna olid suured lained, siis piisas sellest kui 1 sai teisele poole lainet ja juba hakkas mega vahe kasvama ) siis otsustasime nö rada sõita. Krüssumärgiks oli suur märk Cadizi all, ning allatuule märgiks Valdelagrana rannas asuv maja. Peale tunnikest sõitu pidi Fernando tööle tagasi minema, mina ja Karolis jäime veel sõitma. Täitsa huvitav oli sõita, kuna meil mõlemal Lofti 11,0 purjed. Mingi hetk otsustasime vahetada, ning üllatus oli päris suur- totaalselt teine puri. Ei teagi nüüd kas vahe tuli mastist või purjest, aga tema puri oli mõnusalt powerit täis kui minu oma oma on suht pehme ja laseb päris palju välja ( ps! minul oli puri vähem alt peale tõmmatud kui temal). Eks nüüd järgmistel päevadel saab neid maste ja purjesi veel testida. Kokku olime vees 2 ja pool tundi, kuni vihma hakkas sadama, ning otsustasime lõpetada. Ahjaa, täna oli esimene päev kus mul merel palav hakkas!! nii et läheb soojemaks!
Neljapäev. Endiselt lõunatuuled ja ilm keeruline. Hommikul sadas korralikult ja puhus tugev tuul, nii et formula ei tulnud mõttessegi. Kui vihm järgi jäi läksime Valdelagranasse et veivi sõita. Kahjuks oli tuul ja laine täpselt sama suunaga, ning tuul mitte väga tugev ja seetõttu eriti veivata ei saanud. Õnneks päike paistis ja oli päris soe, nii et oli mõnus isegi niisama triibutada, kui 40 minutit sai sõidetud kukkus tuul ära ja enam käima ei saanud, isegi kui lained aitasid, nii et otsustasime lõpetada.
Täna oli Annika viimane päev ning õhtul sõidab koju ära, päris kiirelt on nädal juba möödas ja formulat polegi väga veel sõita saanud. Õnneks näitab nädala lõpupoole vaiksemaid ilmasi, ehk saab lõpuks korraliku formulatrenni ka teha.
Teisipäev oli taas lõunasuunaga tuul ning seetõttu saime korraliku tünga. Terve hommiku puhus suht tugev tuul ning vihma kallas, kui lõpuks olime merele mineku mõtte maha matnud ( mulle see 1 puhkepäev isegi sobis), hakkas päike paistma ja puhus paras formula tuul, kuid ilmselgelt poleks jõudnud enam minna.
Kolmapäev. Täna tundus ilm suht ok! et minna lõpuks formulaga peale. Panime kõik 11,0 kokku, kuigi tuule poolest oleks kannatanud 12,0 ka. Asja tegi huvitavamaks päris suur lainetus, nii et igav ei hakanud. Täna oli merel veel Fernando, Karolis, Annika ja üks kohalik formulist. Esimesed otsad kulusid suurte lainetega harjumiseks, kui kui lõpuks ära harjusin oli päris ok minek. Täna sain täitsa juba teistega võidu sõita ( Karolisest sain juba mööda, Fernandoga krüssus päris lähestiku, kuid allatuules jään veel maha). Kuna niisama testimisest midagi välja ei tulnud ( kuna olid suured lained, siis piisas sellest kui 1 sai teisele poole lainet ja juba hakkas mega vahe kasvama ) siis otsustasime nö rada sõita. Krüssumärgiks oli suur märk Cadizi all, ning allatuule märgiks Valdelagrana rannas asuv maja. Peale tunnikest sõitu pidi Fernando tööle tagasi minema, mina ja Karolis jäime veel sõitma. Täitsa huvitav oli sõita, kuna meil mõlemal Lofti 11,0 purjed. Mingi hetk otsustasime vahetada, ning üllatus oli päris suur- totaalselt teine puri. Ei teagi nüüd kas vahe tuli mastist või purjest, aga tema puri oli mõnusalt powerit täis kui minu oma oma on suht pehme ja laseb päris palju välja ( ps! minul oli puri vähem alt peale tõmmatud kui temal). Eks nüüd järgmistel päevadel saab neid maste ja purjesi veel testida. Kokku olime vees 2 ja pool tundi, kuni vihma hakkas sadama, ning otsustasime lõpetada. Ahjaa, täna oli esimene päev kus mul merel palav hakkas!! nii et läheb soojemaks!
Neljapäev. Endiselt lõunatuuled ja ilm keeruline. Hommikul sadas korralikult ja puhus tugev tuul, nii et formula ei tulnud mõttessegi. Kui vihm järgi jäi läksime Valdelagranasse et veivi sõita. Kahjuks oli tuul ja laine täpselt sama suunaga, ning tuul mitte väga tugev ja seetõttu eriti veivata ei saanud. Õnneks päike paistis ja oli päris soe, nii et oli mõnus isegi niisama triibutada, kui 40 minutit sai sõidetud kukkus tuul ära ja enam käima ei saanud, isegi kui lained aitasid, nii et otsustasime lõpetada.
Täna oli Annika viimane päev ning õhtul sõidab koju ära, päris kiirelt on nädal juba möödas ja formulat polegi väga veel sõita saanud. Õnneks näitab nädala lõpupoole vaiksemaid ilmasi, ehk saab lõpuks korraliku formulatrenni ka teha.
Comments
Post a Comment