Tallinna Nädal 2016

Nädalavahetusel toimus Tallinna Nädal, mis on ühtlasi formula EMV 3. ja viimane etapp. Kuigi ma esimesel etapil osaleda ei saanud, oli mul siiski võimalik võtta taaskord Eesti meistritiitel. Vahe Ernoga oli kõigest 2p, mis tähendas, et top3 lõpetades oleks pidanud teda edestama ainult 1 kohaga. Prognoos esimeseks päevaks oli soodne, teine päev piiri peal, ning kolmandaks väga lootust ei paistnud. Kuna esimene päev algas alles pealelõunat, sai varakult vette mindud, et uut 11.0 purje testida. Kohe sai selgeks ,et tuul oli väga väga puhanguline ja 11.0 jääb väheks. Startide ajaks panin juba ülesse 12.0, kuigi tuul jäi järjest vaiksemaks, ning tundus kahtlane kas üldse võistelda saame. Õigel ajal saadeti meid kohe vette ja läks sõiduks. Puhangutes oli normaalne, aukudes väga keeruline. Stardist sain kohe ilusti minema ja tundus et sain ilusti eest minema. Enne ülemisse märki jõudmist avastasin aga ,et Erno oli mul vaikselt sejataha ilmunud, ning ülemises märgis olimegi praktiliselt koos. Allatuulega õnnestus mul ette saada, ning teisele ringile läksin juba ees. Teise ringi õigete otsustega kasvas vahe päris suureks, aga kahjuks vaikis tuul nii ära, et enne ülemist märki katkestati sõit ära.  Kordusstardist enam glissis minema ei saanud, kuid hea hooga jõudsin teistele järgi ja üleval märgis olin Karlaga koos esimene-teine. Kahjuks kukkus taas tuul maha ja sõit katkestati. Natuke ootamist ja mõned katsetused veel, kuid sõitu kirja ei saanud. Laupäeval rannas just erilist optimismi näha polnud. Pealelõunat hakkas vaikselt õhk liikuma ja ootamatult saadeti meid vette. Esimesed 5 minutit oli päris normaalne sõita, kuid siis hakkas taas tuul keerutama ja rohkem kui paari stardi katsetust ei saanudki.  Kuna viimase päeva prognoos oli kehva siis paljud arvasid juba, et võistlus jääbki ära. Kuna mul oli vaja ainult see 1 sõit kirja saada (ja selles muidugi Ernot edestada) siis jäin lõpuni lootma. Viimasel päeval oli juba hommikul päike väljas ja õhk liikumas. Randa jõudes oli tegelt juba piiripealne tuul olemas, ning kaua ei pidanud ootama et merele minna.  Taas samad suured asjad ja starti. Tundus, et lõpuks saame selle ühe sõidu kirja. Esimene start kulges nii, et olin ainus kes glissis minema sai. Sõitsin mitu otsa, kõrgust praktiliselt saamata. Selle aja jooksul said teised ka minema ja veel nii et Karla sai pagi kätte ja sõitis hoopis teise nurgaga praktiliselt otse ülesse. Lõpuks jõudis tuul ka minuni, ega kuna Karla oli nii pikalt eest ära siis ette poole enam tõusta ei õnnestunud. Teiseks sõiduks oli tuul juba parem. Stardist sain ilusti minema ja esimeses märgis esimene. Edasi sain rahulikult ees sõita ja tänu sellele vahe kasvas ja lõpetasin kindlalt esimesena. Kolmandas stardis läksin ainsana paremaga, kuna tundus, et kui kalda pool vaikib siis on eelis ikkagi merelt minnes. Üleval olin Martini ja Timoga koos. Allatuules õnnestus neist mööda saada , kuid liiga varajane halss tappis hoo ära ja jäin täiesti seisma enne märki, millega Timo pääses ette.  Tagantjärgi alustas see väike aps ahelreaktsiooni. Edasi sõitsin Timo segatud tuules, kaotades kõrgust ja kiirust. Proovisin kiire paudiga seisu parandada, kuid poom libises näppude vahelt lahti ja käisin sisse. Järgmine hetk ei läinud ülemisse märki välja- sõitsin vastu märki ja käisin jälle sisse. 2 lisapauti ja Timo oli juba väga kaugel. Allatuules tegin aga taas liiga vara halsi ja jälle ei läinud märki välja. Tiksudes, pumbates,rabeledes käisin jälle sisse ja nüüd sai juba Karla ka mööda, nii et lõpuks olingi kolmas. Ehk siis kui oleks teinud esimesel ringil 10m kaugemal halsi ja märki välja läinud, oleks kõik ilus, nüüd aga 3 korda ujumas käinud ja 3 korda ei läinud märki ka välja. Prale väikest pausi saadeti meid uuesti vette ja tundus, et tuul on taas päris auklikuks muutunud. Kuna stardis oli vasaku eelis märgist startides, siis alustasin sealt. Hea starti, puhtalt minema ja kontrollisin kohe kogu fliiti. 50m sain sõita ja tundsin kuidas tuul hakkab otsa saama, samal ajal kui teisted all pool said tuult just juurde ja kiirendasid minema. Pumpasin nii palju kui sain, kuid õhku lihtsalt polnud ja jäin tiksuma. 30 sekki tiksusin ja siis tuli ka minuni tuul. Kihutasin vihaga teistele järgi ja üleval olin juba Timoga koos 2-3.  Karla oli selleks ajaks juba eest läinud ja seetõttu sõitsin rahuliklt edasi. Teises üleval märgis oli tuul juba päris hapu, nii et jäime kõik tiksuma- kogu fliit tiksus, ka Karla. Sõitu aga ära ei katkestatud ja oodati kuni tuul tagasi tuli.  Saime taas liikuma. Allumises märgis olin ilusti teine ja tundus et kõik ongi selge. Enne slalli otsa sai aga taas tuul täiesti otsa ja jäin tiksuma. Timo ja Martin tulid tagant uue tuulega ja sõitsid lihtsalt mööda. Mitte midagi teha ka polnud ja sõitsingi 4. lõpuni. See tähendas seda, et kokkuvõttes olin langenud kolmandaks. 1p kaugusel ees oli Karla, võrdsete punktidega kuid parema viimase sõiduga teine Timo ja mina kolmas. Olgugi ,et sellest piisas ,et tõusta eestikate üldarvestuses esimeseks, ei saa mitte mingit moodi rahule jääda. Kahju et hooaja lõpp siin Eestis niimoodi lõppema pidi. Nüüd ei jää muud üle kui valmistud MM-iks Assooridel ja slalli viimasele etapile...