Defi wind 2016
Täna jõudsin tagasi tsivilisatsiooni ja panin kirja väikse kokkuvõtte oma esimeses Defist. Kes asjaga kursis pole, siis tegu on maailma suurima surfiüritusega, kuhu lubati peale 1300 surfarit ning kõik kohad müüdi välja juba 24h-ga. Surfarite jaoks on see nagu suusatajate jaoks Tartu maraton või Vasa loppet- korra elus peab ikka ära käima.
Seiklus hakkas peale 26. aprill kui liikusin Riiga, kus järgmine hommik läks lennuk Stanstedi. Sealt bussiga Lutonisse ja väike ots lennukiga veel Prantsusmaale Beziersi. Paraku nii sujuvalt ei läinud. Kõigepealt tehti meile Ryanairi poolt poolteist tundi tsirkust, et raadio ei tööta, peale mida oli ainult tund aega streigi alguseni Prantsusmaal, nii et lend jäeti lihtsalt ära. Tsirkust oli vaja teha ikka selleks ,et ei peaks reisijatele kahjutasu maksma. Kui sajad vihased inimesed pidasid väga tuliseid "läbirääkimisi" lennujaamas, otsustasin mina mitte oma aega raisata ja vaikselt liikuma hakata. Rongiga Londonisse, kus ülinapilt jõudsin Parisi rongile, mille pilet läks ikka väga väga kalliks. Parisi jõudes oli kell nii palju, et järgmisele rongile mul jõuda enam ei õnnestunud, ning pidin keset ööd hakkama seiklema Parisi metroos, mis ei ole just koht kus tahaks sellel kellaajal olla. Lõpuks kui õigesse jaama jõudsin, oli väljas päris külmaks läinud+ uni, väsimus ja kogu muu jama peal. Otsustasin vaadata koha kus saaks öö veeta, kuna hambuni relvastatud politsei rühmad eriti kindlust seal metroos juurde ei andnud. Hotellid raudtee jaama ümbruses on kõik ülikallid, näiteks kõige lähemal asuv oli 320 euri/öö ning ega mujalgi alla 100eur/öö majutust ei leidnud. Lõpuks tükk maad eemal satusin vähe tagasihoidlikumasse kohta kus oli hind 40/öö. Ei hakka detailidesse laskuma, aga paras peldik see oli. Järgmine hommik uuesti rongile ning seiklus jätkus. Narbonne rongijaamas tulid teised eestlased mulle juba autoga vastu, ning sõitsime Gruissani, kus oli meie elamine. Päris lahe väike surfiküla, mis on pisikesi postide peal majakesi täis. Väike lõuna, ning suundusimegi juba lähedal asuva järve äärde sõitma. Mõnus slallikoht, vesi suht sile ja soe, päike paistis, tuul puhus. Panin 7,9 ja 106l manta mis on minu suurimad asjad mis Defile kaasa võtsin. Puhus mõnusalt palju nii et koguaeg oli slalli overpower olemas, teised vahetasid 7,1 vms purjede peale. Kihutasime mõõda järve paar tundi ja ega rohkem sel päeval ei jaksanudki. Järgmine päev läks tuult oodates ja õhtul tegin väikse jooksu/võimlemisringi et kondid lahti saada. Laupäeval läksime kuulsasse speedi kohta La Franquisse lootuses mõned kiiremad otsad teha. Panin oma 6,4 ja 89 falconi kokku ning vette. Teised kõik olid selgelt väiksemate asjadega, aga kuna tuul oli ebaühtlane siis suur puri toimis hästi. Veidi üle tunni saime sõita ja siis hakkas järjest tuult tõstma, nii et lõpuks ei saanud enam asjadega veest väljagi. Õnneks sai mõned päris korralikud otsad kirja juba nii et isiklikud rokordid igas arvestuses (sh 2sek keskmine esimest korda üle 40 knotsi/75km/h). Pakkimise ajal hakkas vesi täiesti keema ja ilmselt oli juba 30+m/s litter peal. Seejärel käisime lähedal asuvatest surfipoodidest ka läbi. Pühapäevane prognoos oli juba veel tugevam, nii et lootusi väga kõrgele ei kerinud. Päeval otsustasime ikka minna Gruissanis peale, kõigil kõige väiksemad asjad koos. Mina panin 5,5 vapori ja 89l falconi. Mõned otsad läksid harjumiseks aga siis kannatas juba sõita. Esmaspäevaks luba gramm rahulikumat ilma ja taas läksime Gruissanis kihutama. Seekord võtsin 6,4 kuna 5,5 just liiga hästi ei toimi. Majade juures kalda all sõites tundust päris normaalne, nii et otsustasin minna võistlusrajale ja proovida kuidas selline pikem sõit välja tuleb. Mida kaugemale piki kallast sõitsin, seda tugevamaks tuul läks ja oli selge et 6,4 oli korralikult üle. Enamus sõitjaid olid 5.0 /5.5 purjedega. Lõpuks kui jõeni jõudsin, mis on umbes 6-7km kaugusel stardialast ja 3-4km kaugusel kohast kus muidu märk peaks olema, läks tuul juba nii rajuks et ei suutnud normaalselt ringigi keerata. Kolm-neli korda nii edasi tagasi sõitmist ja 40km rada läbitud. Siis sai veel mõned otsad teistega ka triibutatud ja kaldale ära. Pärast gps-i andmeid vaadates selgus et olin kogemata uue Eesti rekordi tunnisõidus teinud, vaatamata sellele et puri oli päris palju üle ja jibeides käisin sisse. Teisipäeval suundusime jälle La Franquisse lootuses speedi sõita. Kohale jõudes liiga palju ei puhunud, kuid prognoosi järgi lubas tuul tõusta. Panin 5,5 ja 89 falconi. Kohe esimeste otstega oli selge et asi ei toiminud korralikult. Proovisime siis Annikaga asju kombineerida- minu laud ja tema 5,0 speedi puri. Kohe esimese otsaga kihutas Annika 70km/h täis ja tundus et asjad sobisid väga hästi. Tegin mõned otsad ka enda 5,5 ja Annika mantaga, kuid ka see variant ei liikunud eriti. 5,0 ja 89 olid aga minu jaoks veidi vähe nii et ainult veidi üle 70 saingi kätte. Ilmselt oleks pidanud ikka 6,4 purje panema mis toimib väga hästi. Tuul hakkas järjes vaiksemaks ja auklikuks muutuma nii et pikalt ei sõitnud. Kolmapäeval sai kohalik "tramontana" otsa ja sõita ei saanud. Neljapäeval Algas Defi pihta, aga suund oli vale ja mitte eriti tugev, nii et sõideti ainult formulate/foilide/supidega. Reedene prognoos oli veidi parem ning lootus oli et äkki saab isegi sõita. Peale pikka passimist otsustasime minna randa uut promokama uudistama, kui järsku ilma hoiatuseta anti teada et poole tunni pärast tuleb fun race, mis oli 2 pika otsaga allatuule slall kaatri stardiga. Selle 30 minutiga tuli end välja registreerida, asjad kokku, kalipso selga ja starti krüssata. Laenasin Risto käest 9,2 lofti ja 134 laua. Kohe oli selge et setingud päris paigas polnud, aga aega polnud enam et midagi muuta, nii et tuli startida nii nagu oli. Vaatamata sellele et oli tugev pin-endi eelis ja mina startisin liini keskelt, sain normaalselt minema. Kahjuks kiirust eriti polnud. Märgis sõitis mulle üks vend veel sisse ja kaotasin päris mitmeid kohti, ning lõpuks olin 22. Eks ta kriipima jäi, aga mis seal ikka- fun race kõigest. Kahjuks rohkem sõite ei tehtud nii et triibutasin veidi veel. Mõned muudatused ja lõpuks toimisid asjad juba päris korralikult. Tuul muudkui tõusis ja otsustasin võtta enda 7,9 ja 106. Kahjuks või õnneks oli ka juba suure laine ka ülesse visanud nii et kontrolli enam üldse polnud ning tulin maha. Laupäeval polnud tuult üldse ning kuna pühapäevane prognoos lubas vihma siis hakkasime juba asju pakkima, ning õhtul suundus auto juba Eesti poole teele. Pühapäeval oli eriti jama ilm, terve päev molutamist ja õhtuse lennuga hakkasin ka kodu poole teele. Nii et kahjuks läks see aasta Defiga nii et sõita ei saanudki, vähemalt tuli üks rekord ära.
Seiklus hakkas peale 26. aprill kui liikusin Riiga, kus järgmine hommik läks lennuk Stanstedi. Sealt bussiga Lutonisse ja väike ots lennukiga veel Prantsusmaale Beziersi. Paraku nii sujuvalt ei läinud. Kõigepealt tehti meile Ryanairi poolt poolteist tundi tsirkust, et raadio ei tööta, peale mida oli ainult tund aega streigi alguseni Prantsusmaal, nii et lend jäeti lihtsalt ära. Tsirkust oli vaja teha ikka selleks ,et ei peaks reisijatele kahjutasu maksma. Kui sajad vihased inimesed pidasid väga tuliseid "läbirääkimisi" lennujaamas, otsustasin mina mitte oma aega raisata ja vaikselt liikuma hakata. Rongiga Londonisse, kus ülinapilt jõudsin Parisi rongile, mille pilet läks ikka väga väga kalliks. Parisi jõudes oli kell nii palju, et järgmisele rongile mul jõuda enam ei õnnestunud, ning pidin keset ööd hakkama seiklema Parisi metroos, mis ei ole just koht kus tahaks sellel kellaajal olla. Lõpuks kui õigesse jaama jõudsin, oli väljas päris külmaks läinud+ uni, väsimus ja kogu muu jama peal. Otsustasin vaadata koha kus saaks öö veeta, kuna hambuni relvastatud politsei rühmad eriti kindlust seal metroos juurde ei andnud. Hotellid raudtee jaama ümbruses on kõik ülikallid, näiteks kõige lähemal asuv oli 320 euri/öö ning ega mujalgi alla 100eur/öö majutust ei leidnud. Lõpuks tükk maad eemal satusin vähe tagasihoidlikumasse kohta kus oli hind 40/öö. Ei hakka detailidesse laskuma, aga paras peldik see oli. Järgmine hommik uuesti rongile ning seiklus jätkus. Narbonne rongijaamas tulid teised eestlased mulle juba autoga vastu, ning sõitsime Gruissani, kus oli meie elamine. Päris lahe väike surfiküla, mis on pisikesi postide peal majakesi täis. Väike lõuna, ning suundusimegi juba lähedal asuva järve äärde sõitma. Mõnus slallikoht, vesi suht sile ja soe, päike paistis, tuul puhus. Panin 7,9 ja 106l manta mis on minu suurimad asjad mis Defile kaasa võtsin. Puhus mõnusalt palju nii et koguaeg oli slalli overpower olemas, teised vahetasid 7,1 vms purjede peale. Kihutasime mõõda järve paar tundi ja ega rohkem sel päeval ei jaksanudki. Järgmine päev läks tuult oodates ja õhtul tegin väikse jooksu/võimlemisringi et kondid lahti saada. Laupäeval läksime kuulsasse speedi kohta La Franquisse lootuses mõned kiiremad otsad teha. Panin oma 6,4 ja 89 falconi kokku ning vette. Teised kõik olid selgelt väiksemate asjadega, aga kuna tuul oli ebaühtlane siis suur puri toimis hästi. Veidi üle tunni saime sõita ja siis hakkas järjest tuult tõstma, nii et lõpuks ei saanud enam asjadega veest väljagi. Õnneks sai mõned päris korralikud otsad kirja juba nii et isiklikud rokordid igas arvestuses (sh 2sek keskmine esimest korda üle 40 knotsi/75km/h). Pakkimise ajal hakkas vesi täiesti keema ja ilmselt oli juba 30+m/s litter peal. Seejärel käisime lähedal asuvatest surfipoodidest ka läbi. Pühapäevane prognoos oli juba veel tugevam, nii et lootusi väga kõrgele ei kerinud. Päeval otsustasime ikka minna Gruissanis peale, kõigil kõige väiksemad asjad koos. Mina panin 5,5 vapori ja 89l falconi. Mõned otsad läksid harjumiseks aga siis kannatas juba sõita. Esmaspäevaks luba gramm rahulikumat ilma ja taas läksime Gruissanis kihutama. Seekord võtsin 6,4 kuna 5,5 just liiga hästi ei toimi. Majade juures kalda all sõites tundust päris normaalne, nii et otsustasin minna võistlusrajale ja proovida kuidas selline pikem sõit välja tuleb. Mida kaugemale piki kallast sõitsin, seda tugevamaks tuul läks ja oli selge et 6,4 oli korralikult üle. Enamus sõitjaid olid 5.0 /5.5 purjedega. Lõpuks kui jõeni jõudsin, mis on umbes 6-7km kaugusel stardialast ja 3-4km kaugusel kohast kus muidu märk peaks olema, läks tuul juba nii rajuks et ei suutnud normaalselt ringigi keerata. Kolm-neli korda nii edasi tagasi sõitmist ja 40km rada läbitud. Siis sai veel mõned otsad teistega ka triibutatud ja kaldale ära. Pärast gps-i andmeid vaadates selgus et olin kogemata uue Eesti rekordi tunnisõidus teinud, vaatamata sellele et puri oli päris palju üle ja jibeides käisin sisse. Teisipäeval suundusime jälle La Franquisse lootuses speedi sõita. Kohale jõudes liiga palju ei puhunud, kuid prognoosi järgi lubas tuul tõusta. Panin 5,5 ja 89 falconi. Kohe esimeste otstega oli selge et asi ei toiminud korralikult. Proovisime siis Annikaga asju kombineerida- minu laud ja tema 5,0 speedi puri. Kohe esimese otsaga kihutas Annika 70km/h täis ja tundus et asjad sobisid väga hästi. Tegin mõned otsad ka enda 5,5 ja Annika mantaga, kuid ka see variant ei liikunud eriti. 5,0 ja 89 olid aga minu jaoks veidi vähe nii et ainult veidi üle 70 saingi kätte. Ilmselt oleks pidanud ikka 6,4 purje panema mis toimib väga hästi. Tuul hakkas järjes vaiksemaks ja auklikuks muutuma nii et pikalt ei sõitnud. Kolmapäeval sai kohalik "tramontana" otsa ja sõita ei saanud. Neljapäeval Algas Defi pihta, aga suund oli vale ja mitte eriti tugev, nii et sõideti ainult formulate/foilide/supidega. Reedene prognoos oli veidi parem ning lootus oli et äkki saab isegi sõita. Peale pikka passimist otsustasime minna randa uut promokama uudistama, kui järsku ilma hoiatuseta anti teada et poole tunni pärast tuleb fun race, mis oli 2 pika otsaga allatuule slall kaatri stardiga. Selle 30 minutiga tuli end välja registreerida, asjad kokku, kalipso selga ja starti krüssata. Laenasin Risto käest 9,2 lofti ja 134 laua. Kohe oli selge et setingud päris paigas polnud, aga aega polnud enam et midagi muuta, nii et tuli startida nii nagu oli. Vaatamata sellele et oli tugev pin-endi eelis ja mina startisin liini keskelt, sain normaalselt minema. Kahjuks kiirust eriti polnud. Märgis sõitis mulle üks vend veel sisse ja kaotasin päris mitmeid kohti, ning lõpuks olin 22. Eks ta kriipima jäi, aga mis seal ikka- fun race kõigest. Kahjuks rohkem sõite ei tehtud nii et triibutasin veidi veel. Mõned muudatused ja lõpuks toimisid asjad juba päris korralikult. Tuul muudkui tõusis ja otsustasin võtta enda 7,9 ja 106. Kahjuks või õnneks oli ka juba suure laine ka ülesse visanud nii et kontrolli enam üldse polnud ning tulin maha. Laupäeval polnud tuult üldse ning kuna pühapäevane prognoos lubas vihma siis hakkasime juba asju pakkima, ning õhtul suundus auto juba Eesti poole teele. Pühapäeval oli eriti jama ilm, terve päev molutamist ja õhtuse lennuga hakkasin ka kodu poole teele. Nii et kahjuks läks see aasta Defiga nii et sõita ei saanudki, vähemalt tuli üks rekord ära.
Comments
Post a Comment