Baltic Cup Leedus
Reedel sai avapaugu Balti karikasari. Võistlustele minnes mul enesetunne just liiga kindel ei olnud, kuna uut varustust pole veel paika saanud. Prognoos oli väga muutlik ja ega täpselt ei teadnuki mis meid ees ootab. Reedel oli küllaltki lahja tuul ja kasutusel kõige suuremad asjad. Tuul keerutas päris palju aga mis veel hullem, tuul käis ka ülesse alla nii palju et kohati ei olnud võimalik sõitagi. Esimese stardi plaanisin paremaga pin-endist kuna see raja pool tundus soodsam. Poole liinini jõudes avastasin et läheb raskeks üle liinigi saada, mis tõttu pautisin ära ja startisin liini keskelt vasakuga. Iseenesest kõige hullem start ei olnud ja puhtas tuules sain sõita. Siis mingi hetk said teised kes minu järel tulid tõstva pagi ja mina sõitsin nendega võrreldes külgtuules kuhugi alla ära. Kui ära pautisin olin muidugi esimesest otsast juba kaugel aga sellega veel kõik ei piirdunud. Märgi peale sõites keeras tuul uuesti vastu ja vaikis. Tükk tegu oli et märki kätte saada ja ega kogu ülejäänud rajal palju parem seis polnud. Arusaamatuks jäi mulle see ,et miks selliste tingimustega sõite ära ei katkestatud. Lõpuks suutsin kõva pumpamisega end ette poole sõita ja 5. kohaga lõpetada. Teise stardi tegin vasakuga, kuna lihtsalt nii suur eelis oli. Taas tundus et kõik nagu läheb hästi, sain lätlastega ilusti koos sõita, ainult tuuleaukudega kaotasin veidi kuna päris seda õiget uime veel pole leidnud. Märgi poole sõites hakkas tuul muidugi jälle vaikima ja keerama, nii et lõpuks jäin päris tiksuma. Teiselt poolt rada tuli Erno uhkes üksinduses pikalt ees, ning kuna meil läks seis järjest hapumaks siis kärises vahe väga kiirelt. Allatuules püsisin vaevu glissis ning peale halsi ei saanudki enam käima. Tegelikult oli seal oma 5-6 sõitjat veel ja keegi ei sõitnud. Nüüd olin juba päris pahane, et sellise ilmaga lastakse sõitudel veel jätkuda. All märgis sain lõpuks uuesti liikuma, võtsin mõned kohad tagasi ja lõpetasin 3, sealjuures olin ma tiksunud umbes 1/4 sõidu ajast. Peale pausi aeti meid uuesti vette, olin teinud mõned väiksed muudatused ja nüüd tundus juba päris korralik minek. Paraku oli tuul veelgi vaiksemaks jäänud ja rohkem sõita ei saanud.
Teine päev algas küllaltki tuuliselt, aga kuna tuul pidi päeva jooksul vaikima ja üle 90 kraadi keerama siis sai ikkagi 11.0 puri valitud. Esimesed 2 sõitu läksid justkui koopiad. Korralik start, aga kiirust ülesse ei saanud ning seetõttu esimeses märgis u 5-6. Allatuulega võitsin mõned kohad, krüssus täpsed paudid ning lõpuks finišhis 2. Peale pausi otsustasin veidi varustust muuta, kuid nüüd oli tuul veidi vaiksemaks jäänud, mistõttu ei olnud jälle kiirust. Kuna tuul keeras nüüd juba rohkem, siis lasin ise paar apsu sisse ja lõpuks 6. Enne neljandat sõitu sättisin taas varustust ja kohe palju parem minek. Kohe stardist alates esimeses pundis, ning allatuulega tõusin 2. Krüssus kruttis tuult järjest juurde, mis mulle sobis hästi, ning tundus, et sain Preissile isegi lähemale, kuna tal kippus laud lendu minema. Krüssu lõpuks oli juba korralik litter peal. Allatuules halssis Preiss taas liiga vara, mis andis mulle juba väikse lootuse. Lisahalssides pudistas ta purje vette, ning alumisse märki jõudsin mina juba ees. Finišhis olin esimesena, kuid siis teatati et sõit katkestati ära, mis oli minu jaoks muidugi suur pettumus. Pärast kaldal kuulsin, et katkestati ära, kuna äiksepilv oli peale tulemas ja tegelt oli ka, minu arust oleks võinud muidugi sõidu lõpuni lasta kuna nagunii olid kõik alles merel. Peale pikemat pausi keeras tuul järsult läände ja läks päris külmaks. Samas puhus päris korralikult, nii et valisin 10.0. Enesetunde järgi ütleks et 11ga oli enne palju mugavam sellise tugeva tuulega sõita, kuna puri surus rohkem vööri maha, millest nüüd puudu tuli. Start läks seekord täiega metsa, kuna kaatri juures keeras Karla üli järsku vastu tuul, blokeerides seega minu ees sõitnud lätlase ära, ning minul jäi seetõttu ainsa variandina lasta teiste alt läbi, kuna muidu oleks lihtsalt kaatrisse sõitnud. Üllataval kombel, sain teiste vahelt ka kuidagi liikuma, ning üleval märgis olin Erno ees 2. Kogu ülejäänud sõidu sain suhteliselt rahulikult võtta, kuna taas sobivat uime mul polnud( seekord oleks olnud vaja selgelt väiksemat) , ning Preissi tempos seetõttu sõita ei saanud ja minu järel sõitnud Erno ka liiga ohtlikult lähedale ei tulnud.
Viimasel päeval oli selgelt kõige lihtsam ja parem ilm kogu võistluse jooksul, samas varustuse valik sellest lihtsamaks ei muutunud. Kaldal paistis, et meri on valge ja puhub päris päris palju. Seetõttu valisin 10.0 purje ja uimega läksin taas katsetama. Esimeses sõidus vedas mul korralikult, kuna purje oli selgelt vähe ja uime samuti, aga kogu sõidu istusin rahulikult 3. kohal. Oleks keegi minu ees või läheduses olnud ja veidi seganud, oleks kindlasti seis päris hapu. Sõitude vahel tegin mõned muudatused ja gramm läks nagu paremaks. Seekord kaotasin aga puhtal tuule keeramisega, kuna üritasin hoida oma lähimate konkurentide juurde- Seega kaotasime mõlemad. Kuna väikse purjega taas powerit nii palju polnud siis ei saanud kuidagi ette poole ka ja lõpuks 7. Peale pausi tundus, et tuult on veidi isegi juurde andnud ja seetõttu võtsin sama purje ja proovisin järgmist uime. Vette tagasi minnes selgus aga, et pilt kaldal oli väga petlik ja tegelt oleks olnud õige suur puri. Taaskord loksusin seal 5-6 koha kandis ja teisel krüssul otsustasin rohkem riskida, et äkki veab märki välja ja võidan mõned kohad. Tegelikkuses jäi märgis aga 2m puudu, üritasin siis pautida kiirelt, sõitsin märgile otsa, jäin ankruotsa taha kinni, pudistasin purje vette- ühesõnaga täis mäng. Selle ajaga sõitis terve armee minust mööda ja lõpuks kuskil teises kümnes. Otsustasin kiiresti kaldale minna ja veel suurema uime panna. Kuna selle võistluskoha eripäras on see, et vesi on väga madal, siis võtab kaldale jõudmine ja seal tulemine väga kaua aega. Taganjärgi tarkusena oleks võinud pigem suure purje võtta kui uimega jamama hakata. Igatahes viimases sõidus oli enesetunne natuke parem, aga purje selgelt vähe. Üleval märgis 3-4, allatuules andsin paar kohta suurtele purjedele ära , ning teise ringi loksusin 5. kohal lõpuni.
Kolme päeva kokkuvõttes, lõpetasin siiski 2. kohal, kuid kui puhtalt sõidu kiirust vaadata, siis oleks ma kindlalt taga pool. Positiivne on see, et sai proovida kõiki purjesi ja uimesi, ning taas olen uue laua osas targem. Nüüd on vaja lihtsalt testida testida testida ja taas ülesse leida kiirus, millest praegu väga puudu jääb. Kahjuks on aega ainult 2 nädalat, kuna siis on juba järgmine Balti karika etapp Tallinnas.
Taaskord suured tänud toetajatele : SRC Grupp, JK sails, Surfhouse ja ka kõigile teistele!
Teine päev algas küllaltki tuuliselt, aga kuna tuul pidi päeva jooksul vaikima ja üle 90 kraadi keerama siis sai ikkagi 11.0 puri valitud. Esimesed 2 sõitu läksid justkui koopiad. Korralik start, aga kiirust ülesse ei saanud ning seetõttu esimeses märgis u 5-6. Allatuulega võitsin mõned kohad, krüssus täpsed paudid ning lõpuks finišhis 2. Peale pausi otsustasin veidi varustust muuta, kuid nüüd oli tuul veidi vaiksemaks jäänud, mistõttu ei olnud jälle kiirust. Kuna tuul keeras nüüd juba rohkem, siis lasin ise paar apsu sisse ja lõpuks 6. Enne neljandat sõitu sättisin taas varustust ja kohe palju parem minek. Kohe stardist alates esimeses pundis, ning allatuulega tõusin 2. Krüssus kruttis tuult järjest juurde, mis mulle sobis hästi, ning tundus, et sain Preissile isegi lähemale, kuna tal kippus laud lendu minema. Krüssu lõpuks oli juba korralik litter peal. Allatuules halssis Preiss taas liiga vara, mis andis mulle juba väikse lootuse. Lisahalssides pudistas ta purje vette, ning alumisse märki jõudsin mina juba ees. Finišhis olin esimesena, kuid siis teatati et sõit katkestati ära, mis oli minu jaoks muidugi suur pettumus. Pärast kaldal kuulsin, et katkestati ära, kuna äiksepilv oli peale tulemas ja tegelt oli ka, minu arust oleks võinud muidugi sõidu lõpuni lasta kuna nagunii olid kõik alles merel. Peale pikemat pausi keeras tuul järsult läände ja läks päris külmaks. Samas puhus päris korralikult, nii et valisin 10.0. Enesetunde järgi ütleks et 11ga oli enne palju mugavam sellise tugeva tuulega sõita, kuna puri surus rohkem vööri maha, millest nüüd puudu tuli. Start läks seekord täiega metsa, kuna kaatri juures keeras Karla üli järsku vastu tuul, blokeerides seega minu ees sõitnud lätlase ära, ning minul jäi seetõttu ainsa variandina lasta teiste alt läbi, kuna muidu oleks lihtsalt kaatrisse sõitnud. Üllataval kombel, sain teiste vahelt ka kuidagi liikuma, ning üleval märgis olin Erno ees 2. Kogu ülejäänud sõidu sain suhteliselt rahulikult võtta, kuna taas sobivat uime mul polnud( seekord oleks olnud vaja selgelt väiksemat) , ning Preissi tempos seetõttu sõita ei saanud ja minu järel sõitnud Erno ka liiga ohtlikult lähedale ei tulnud.
Viimasel päeval oli selgelt kõige lihtsam ja parem ilm kogu võistluse jooksul, samas varustuse valik sellest lihtsamaks ei muutunud. Kaldal paistis, et meri on valge ja puhub päris päris palju. Seetõttu valisin 10.0 purje ja uimega läksin taas katsetama. Esimeses sõidus vedas mul korralikult, kuna purje oli selgelt vähe ja uime samuti, aga kogu sõidu istusin rahulikult 3. kohal. Oleks keegi minu ees või läheduses olnud ja veidi seganud, oleks kindlasti seis päris hapu. Sõitude vahel tegin mõned muudatused ja gramm läks nagu paremaks. Seekord kaotasin aga puhtal tuule keeramisega, kuna üritasin hoida oma lähimate konkurentide juurde- Seega kaotasime mõlemad. Kuna väikse purjega taas powerit nii palju polnud siis ei saanud kuidagi ette poole ka ja lõpuks 7. Peale pausi tundus, et tuult on veidi isegi juurde andnud ja seetõttu võtsin sama purje ja proovisin järgmist uime. Vette tagasi minnes selgus aga, et pilt kaldal oli väga petlik ja tegelt oleks olnud õige suur puri. Taaskord loksusin seal 5-6 koha kandis ja teisel krüssul otsustasin rohkem riskida, et äkki veab märki välja ja võidan mõned kohad. Tegelikkuses jäi märgis aga 2m puudu, üritasin siis pautida kiirelt, sõitsin märgile otsa, jäin ankruotsa taha kinni, pudistasin purje vette- ühesõnaga täis mäng. Selle ajaga sõitis terve armee minust mööda ja lõpuks kuskil teises kümnes. Otsustasin kiiresti kaldale minna ja veel suurema uime panna. Kuna selle võistluskoha eripäras on see, et vesi on väga madal, siis võtab kaldale jõudmine ja seal tulemine väga kaua aega. Taganjärgi tarkusena oleks võinud pigem suure purje võtta kui uimega jamama hakata. Igatahes viimases sõidus oli enesetunne natuke parem, aga purje selgelt vähe. Üleval märgis 3-4, allatuules andsin paar kohta suurtele purjedele ära , ning teise ringi loksusin 5. kohal lõpuni.
Kolme päeva kokkuvõttes, lõpetasin siiski 2. kohal, kuid kui puhtalt sõidu kiirust vaadata, siis oleks ma kindlalt taga pool. Positiivne on see, et sai proovida kõiki purjesi ja uimesi, ning taas olen uue laua osas targem. Nüüd on vaja lihtsalt testida testida testida ja taas ülesse leida kiirus, millest praegu väga puudu jääb. Kahjuks on aega ainult 2 nädalat, kuna siis on juba järgmine Balti karika etapp Tallinnas.
Taaskord suured tänud toetajatele : SRC Grupp, JK sails, Surfhouse ja ka kõigile teistele!
Comments
Post a Comment