Seiklused enne võistlust

1 päev on jäänud MM-ni ning lõpuks jõudsin ka mina võistluspaika. Tegelikult väga pikk reis ei olnud ning erilist väsimust ei tekkinudki. Esmaspäeva hommikul pidin juba 5 aegu lennujaama minema, Tallinnas lendasin Frankfurti ja Frankfurdist Lissaboni. Kuna teiste firmade ajad ei klappinud siis sai seekord lennatud Lufthansaga ja pean ütlema et nii mõnusat reisi pole ammu olnud. Lennukis palju ruumi, saab süüa juua jne. Lissaboni jõudes oli mul paar tundi aega kuni Fernando jõudis Cadizist varustusega kohale. Kuna minul polnud kõik asjad veel pakitud siis pidin siva tegutsema hakkama. Kui lõpuks kõik koos oli, läksime check-inni ja siis hakkas pihta. Algul sujus  kõik hästi ja asju ei kaalutud isegi üle. Kui minu kord oli check-inni teha õeldi mulle et ei, sul varustus liiga suur ja peale ei mahu. Fernando oli teinud 2 minutit tagasi check inni ära ja tal oli veel laud 2 koti sees. Lõpuks läksime kõik ülemööduliste pagasite ära andmise kohta ning seal õeldi meile mõlemale juba et asjad ei mahu peale, kuna lauad ei mahtunud lapiti x-rayst läbi ning lauda külje peale keerata ei lubatud. Tükk aega üritasime neile selgeks teha et me ei lähe niisama puhkama vaid tegu on MM-ga ja 30 venda on siit juba läbi läinud ning eelmine aasta sama lugu. Selle peale õeldi et ju nad viisid asjad cargo lennukiga- kena nali küll. Lõpuks kui kell oli väga palju siis õeldi et ju jääte oma lennust maha, midagi pole teha. Mingi hetk avastas Fernando et temalaud mahub masinast läbi kui ainult 1 lisakott ümber ära võtta. Minu laud ei mahunud ka selle 1 õhukese kotiga, nii et kui 8min oli boardingu lõpuni ja Fernando sai lõpuks oma laua läbi, siis vaatas ta oma kella ja ütles: good luck, ning pani joostes minema.  Küsisin 100 korda et äkki kuidagi ikkagi saab ( tavaliselt on neil käsiseadmed ka millega suuremaid asju skännitakse) siis vastati ikka et ei mahu ja pead viima cargosse, mis asub väljaspool lennujaama ning jääd sellest lennust maha. Lõpuks tõmbasin kõik kiled ja pehmendused jms maha, punnitasin kuidagi moodi laua läbi x-ray(ilmselt sain lauale uue veeliini "xray veeliin"), ning surusin laua kiiruga kotti tagasi. Seejärel pidin jooksma lauaga 100m kuskilt ruumidest läbi, lennujaama alla kus see ilmselt otse lennuki peale pannakse.  Turvad jm asjapulgad olid päris kindlad et lennuki peale ma enam ei jõua, aga kuna ma ei hakanud veel loobuma siis tuli üks turva minuga.  Turva lehvitas oma kaarti ning tänu sellele saime igalt poolt üli kiiresti läbi, ilma kontrollide jms jamata. Pole vist ammu nii kiirelt jooksnud, kihutasin läbi lennujaama , ning minu õnneks oli veel võimalik lennukile pääseda, kuna lend hilines 10 min. Ulme ! Lennukis maha istudes oli meeletult kergem kohe olla. Õhtul, kohaliku aja järgi kell 19.40 jõudsime kohale. Kuna tuul oli tugev siis lennuk raputas ja kiikus päris kõvasti, kuid maandumine oli ikkagi pehmem kui ryanairiga. Olin päris kindel et minu kama lennukile ei jõudnud, ning kui nägin lõpuks et minu laud oli varustuse hunnikus, siis olin kindel et see on puruks. Aga ei midagi. Üks pisikene täkse oli laua külje peal ning see oli ka kõik! Lennujaamast viidi meid korraldajate poolt kohe võistluskohta, kus panime asjad telki, ning läksime edasi majutuskohta mis on u 200m telgist. Õhtul läksime sakslastega välja sööma, toit oli hea, õhkkond mõnus, nii et paras punkt sellele hullule päevale.

Teisipäeval oli regamise päev. Hommikul magasin vähe pikemalt et välja puhata, siis läksime marketisse et võistluste ajaks midagi süüa ja juua oleks, ning edasi randa. Tegin regamise hommikul ära, sättisin oma asjad telgis paika , ning läksimegi juba lõunale. Päris mitmed käisid juba ka hommiku poole merel, aga see ei tundunud just kuigi ahvatlev, nii et kiirustama ei hakanud. Peale lõunasööki panin ka enda asjad kokku ja vette, ning see mis seal toimus oli lihtsalt ulmeee! Paljud kindlasti juba teavad et võistluskoht on muulide vahel ning tuul tuleb mägedest ning on ebaühtlane jne. Oleks siis vaid nii. Kohati lased täis hooga, ning ilma igasuguse hoiatuseta saab tuul nii otsa, et kukud paugust sellili vette. Siis lisaks tavalisele tuule chopile, tuleb sadama alasse sisse umbes 3,5m kõrgused lained(paadi gps-iga möödetud), mis murduvad ka ühes kaldas, kuhu keegi väga lähedale muidugi sõita ei julge.  Need suured lained tulevad aga tuule suhtes hoopis teise suunaga, nii et näiteks vasakuga alla sõites sõidad otse vastu  kolme meetrisele kollile ja kui siis piisavalt hoogu pole jääd seisma. Ülesse minnes on tükk tegu et lainetega kaasa liikuda, kuna liiga palju nurka pressides jääd täiesti seisma, liiga palju lainega alla lastes kaotad nurgaga. Ühesõnaga , täiesti uskumatu koht. Sain küll kiirust proovida, aga ega tegelt midagi võrrelda polnud. Kas lihtsalt said tuule või mitte, kuna nurkade erinevused on siin pagide sees oma 30 kraadi kindlasti. Õhtul  oli võistluste avamine ning võistlejatele ka õhtusöök. Põhiliseks teemaks oli ikka see, et võistlejaid meeletult vähe, hooaeg pole õieti alanudki ja paljud pole uusi asju kättegi saanud või testinud. Kohal on aga ilmselt kõige tugevamad sõitjad üle maailma ning puudu on vähe nõrgemad, ning kuna see koht on nii ebastabiilne siis võib siin võita ükskõik kes. Homme kell 12 hakkab siis see pull pihta. Ehk on vähe paremad tingimused kui täna