Eesti karika viimane etapp

Eile lõppes Tallinna nädal, mille raames oli ka formulatel Eesti karika viimane etapp. Esimene etapp oli Eesti Baltic cupi ajal, teine suvel Saaremaal ja kolmas nüüd. Esimesest päevast ma juba kirjutasin, teisel päeval sõita ei saanud kuna tuult oli liiga palju. Kolmas päev pakkus keskmist/tugevamat tuult. Prognoos lubas u 7-11 m/s, kuid millegi pärast hakkasin hommikul kohe väristama laine jms pärast ja otsustasin esimest korda minna Loft Racing Blade 9,5ga. Juba see et ma pole sellega varem võistelda saanud ( kuna tavaliselt nii tugeva tuulega sõite ei tehta et mul seda vaja läheks), oleks pidanud mind mõtlema panema, et kas tõesti on nii palju tuult ??? Vette minnes oli iseenesest mõnus ja kuna chopp oli päris tihe siis sain ka asjad ilusti kontrolli all hoida. Nii kui stardipauk käis oli selge et tuult on selle purje jaoks vähe. No mitte kuidagi ei saanud edasi- muidugi uime oli ka selle purje jaoks vähe. Nii ülesse kui alla saada oli tõsine tegu ja kui ma sõidu lõpuks olin teine siis oli see pigem üllatus. Kahe sõidu vahel tundus et tuult annab juurde ja puri oli juba vähe parem. Taas läks sõit lahti ja kõike oli vähe. Teisele ringile läksin isegi Ernole ja Martinile päris lähedal, kuid peale väikest krüssu otsustasin minna parematele jahimaadele õnne proovima kuna vagunis seismine midagi paremaks ei tee. Täpselt ei teagi mis seal edasi juhtus, kuid märki läksin Erno järel teisena ja Martin oli kuhugi ära kadunud. Tuul aga jäi järjest vaiksemaks ning allatuules jäin vahepeal isegi päris tiksuma, kuid lõpetasin ikka teisena. Peale seda sõitu läksin kohe kaldale , sest isegi kui tuuleauk oli ajutine, oli mul juba enne purje vähe ja minu 11.0 kannatab ilusti 25 knotsi ära, nii et varu peaks olema. Kohe rannas oli mul vastu tulnud Gunnar, kes aitas asjad  kuuri juurde viia, kus ootasid veel Papa ja Niine. Kõik koos sai 9,5 kiirelt lahti ja 11.0 ülesse ( 9,5 ja 11 on mõlemad sama mastiga ja mul on ainult 1 mast). Aega ei võtnud, aga ilmselt oli tegu kõige kiirema purje vahetusega mis kunagi on tehtu- tänud abi eest !!! Jõudsingi ilusti järgmisesse starti ja enesetunne oli kohe palju palju parem. Kõik setingud olid paigas ja käik tundus ka päris hea. Peaks veel vahepeal ära mainima,et see võistlus olid mul kõik stardid alla igasugust arvestust- lihtsalt ei suuda ära kiirendada. Polnud ka see start mingi erand kuid tänu suurele purjele hakkasin järjest hoogu koguma, ning üleval märgis olime Erno ja Martini ja Tristeniga päris koos. Allatuules kasutasin ära suure purje eelise ja sain esimeseks. Krüss oli päris võrdne ja sellise 10 meetrise vahega sõitsime terve aja. Allatuules läksin mina 1 jibei taktika peale ja Martin viskas halsi kohe peale ülemist märki. Tagantjärgi oleks pidanud kontrolli mõttes järgi halssima, eriti arvestades seda et suure purjega oli mul eelis. Kuna ei saanud lisahalsse endale lubada lasin veidi üle ja all märgis oligi Martin ette saanud. Viimaste slalli otstega õnnestus mul päris lähedale saada, ning viimase halsiga sisemiseks saada ja lõpuks olin umbes meetriga finishis ees. Uskumatult tasavägine sõit. Peale seda tuli paus, mis kulus väga ära, kuna olin merel paksu 5-3 kalipsoga, millega pidin kuumarabanduse saama. Kui paus läbi tundus et tuul oli tõusnud, kuid ei hakanud head asja rikkuma ja läksin samade asjadega peale. Nüüd oli juba päris mõnus overpower, nii et ei pidanud enam krüssus ülessetõmbe otsa kasutama. Seekord läksin liinile vist liiga  otse ja järsku ülesse keerates head kiirust ei ole võimalik kuidagi saada. Sõitsin veid ja pautisin ära, et puhast tuult saada. Krüssu lõpuks oli Tristeni järel teine. 10 meetrit peale ülemist märki aga juba esimene, kuna Tristen oli alla keerates täishooga lainesse pannud ja ujuma läinud. Teisel ringil suutsin esimest kohta hoida ja lõpuks esimesena ka üle finishijoone. Enne viimast starti andis aga minu vana hea puri lõpuks järgi ja alumine aken oli päris puru. Algul ei teadnudki mida teha- parandada ei jõua, sõita ilmselt enam ei saa.... Otsustasin ikkagi proovida. Startisin kaatrist ja isegi liikus. Nurka muidugi ei saanud ja vajusin kiirelt Erno kiiluvette, mille peale pautisin ära et sõita rahulikult üksi oma nurka ja kiirust. Üleval märgis olin endalegi üllatuseks esimene ja võistlesin Karlaga. Mainin veel ära et selleks ajaks oli tuult juba kindlasti 20+ knotsi ja Karl oli ainuke kergekaalu mees sellel võistlusel. Kuna tormas juba korralikult siis oli allatuul pigem ellujäämine kui võistlus. Teises krüssus lasin taas kiirusega, kuna katkine alumine aken lihtsalt ei lasknud nurka sõita. Karla minu järel tuli oma 10 kraadi parema nurgaga. Õnneks oli mul aga kiirust piisavalt ja vahe isegi kasvas. Viimane allatuul oli juba vormistamine- kuid sellise tuulega ja 11.0 purjega ei osutunud see üldse lihtsaks. Päris palju punnitamist oli et tervelt lõpuni jõuda. Aga lõpp hea kõik hea.

Võistluste kokkuvõttes tähendas see aga seda, et olin Esimene ! 3 punkti kaugusele jäi Martin ja kolmas Erno. Päris äge! Hooaja kokkuvõttes tagas mulle ka viimase etapi võit 1. kohta. Oli väga äge võistlus- ilmselt nii tasavägist võistlus polegi mul varem olnud.