Kokkuvõtteks
Täpsemalt olin Puerto de Santa Marias 26 päeva. Majutust pakkus mulle lahkesti kohalik surfar Fernando (Esp-71) (kes ei tea siis tegu on ühe parima Hispaania purjelauduriga). Elamine oli väga äge, katusekorrus, vaade merele ning kõige tipuks oma väike jõusaal, kus oli võimalik ka merele vaadata ning ilma uudistada. Reis algas 27. veb, kui lendasime Annikaga Tallinn- Helingi- Madrid. Madridist sõitsime edasi öise bussiga Puerto de Santa Mariasse. Järgmisel päeval sõitsime Tarifale et Loftist varustus peale võtta, mis sai sinna sügisel jäetud, ning kohe peale seda otse merele. Esialgu oli muidugi väga raske üldse liikuma saada- kõik tundus suur , kohmakas ja kontrolli alt väljas, ning teistega sammu pidada oli ikka väga keeruline. Hea oli see, et treeningkaaslasi oli mul 2- Fernando ja Karolis (LTU 1001), kes sellest aastast sõidab samuti Loftiga ja tänu sellele oli testimine kohe palju huvitavam. Mida päev edasi seda rohkem tuli surfamine meelde, ning umbes nädala pärast sain juba teistega enamvähem võidu sõita. Karolisega koos tegime ka erinevaid teste- vahetasime maste ja varustust. Tuli välja et nii minu 520 kui 550 mast on tunduvalt pehmemad kui tema omad, ning seetõttu liikus ta vaikse ja keskmise tuulega päris kiirelt, samas high endiga oli mul eelis. Üleüldse oli üllatus kui palju leedukas on talve jooksul arenendu, ilmselt paljud formula sõitjat tevad teda baltic cupilt kui tuntud "triikijat" , kellel on väga hea kiirus kuid olematu nurk- nüüd Lofti purjedega on hoopis teine nurk ja endiselt hea kiirus. Vahepeal käisime muidugi ka slalli ja lainet sõitmas, mille jaoks oli see aasta üllatavalt palju päevi. Kui meenutada eelmist aastat siis puhus enamus aja maatuul, ning lainet ei olnud- nüüd oli aga enamasti meretuuled ja suured lained. Ilmselt oligi kõige ägedamad päevad need, kui sai formulaga sõita, ning lained olid ca 4meetrit kõrged. 16 märts käisime ka Tarifal plaaniga külastada Montyt ning võimaluse korral ka PRO-dega sõita ( päris palju häid sõitjaid treenib Tarifal- näiteks Conszlo (ARG-3), Ben (NED-57), Questel ( FRA-99) ning veel teisi PWA sõitjaid). Kahjuks oli aga tuul nii tugev ,et formulaga polnud seal midagi teha. Seetõttu käisime läbi Loftist, kus sain lasta oma prujesi veidi muuta:
Kolmekesi töötades saime 2 purje valmis umbes 4 tunniga. Tagasi teel juhtus veel üks tore lugu. Nimelt oli kütus otsakorral, ning Tarifalt olime juba välja sõitnud, seega plaanisime teepealt mõne tankla otsida. Selgus aga et mitmed tanklad tee ääres lihtsalt ei tööta. Lõpuks kui teadsime kindlalt ühes linnas tanklat oli seis juba väga kriitiline, ning veidi enne tanklat peatus mootor täielikult, ning lõpuni pidime vabakäiguga veerema- õnnelik juhus, kuna vaevalt seal öisel teel väga palju masinaid oleks liikund kelle käest abi saada kui mootor oleks varem peatunud. Järgmised päevad ei jõudnud ma ära oodata, kui saaks jälle merele muudetud purjedega sõitma- õnneks olid tingimused sobivad. Järgneval päeval saime kohe täis testipäeva, kui alustasime 12,0 ga ja puhus 6-8 knotsi ja lõpetasime 12 jaoks high end tingimustega. Tulemus peale purjede muutmist oli päris suur. Puri oli rohkem stabiilsem ja powerit täis, ning setinguid muutes oli väga kergelt aru saada kas on liiga palju või liiga vähe peale tõmmatud. Igaljuhul leidsin teistega võrreldes päris hea hoo ning seega võib laagrit lugeda edukaks. Laagri lõpetuseks sai osaletud ka ühel kohalikul slalli võistlusel. Kuna mul endal slalli varustus seal puudus( ainult 105l Falcon oli seal) siis sain Karolise käest laenata 7,6 ja 6,6 maui slalli purjed. Nendest purjedest rääkides, siis sirge peal ja sileda veega liiguvad need päris hästi, kuid käima tõmbamisel, jibeides jne tundus kuidagi uimane. Samuti tundus et chopi sees kadus kontroll ära. Võistlus ise toimus Cadizist paarkümmend km eemal ühe jõe suudmes. Koht meenutas Sörve sääre tipus asuvat katelt.Võistluste tase oli päris korralik , kuna peale kohalike sõitjate oli kohal ka 2 PWA tasemega sõitjat- NED-57 Ben Van Der Steen ja ESP-2 Maria Andres. Esimene võistluspäev oli pehmelt öeldes jube. Suund oli suhteliselt kehva selle koha jaoks, vihma sadas, sooja 13,5 kraadi- kuid see polnud veel kõik. Kõige ägedam oli võistluse korraldus. Kuna kehva suuna tõttu väga palju ruumi polnud, otsustati teha lühike slalli rada, kuid ilmselt ei oodanud mitte keegi et see tuleb niiiiii lühike. Nimelt oli sõidu kestvus ca 25 sekundit ning rajal tuli teha 1 jibe!!! Stardist ma üldse ei räägi, kuna signaal tuli juba 7 sekki varem... Igal juhul olin ma kindel ,et ma teisel päeval küll sellise jama pärast kohale ei tule! Kuna aga teiseks päevaks oli juba parem prognoos siis otsustasin ikkagi proovida. Puhus suht vaikne slalli tuul, kuid päike paistis, vesi oli sile ja tundus ,et ka rada tuleb pikem. Enamus sõitjatest rigas oma 8,6 vms ja 120-130 liitrit lauad, minul oli aga suurimaks variandiks 105l Falcon ja 7,6. Väga äge oli starti oodata, kui 2 minutit sain täpselt ühe koha peal seista, kuna ühelt poolt oli väga tugev hoovus ning teiselt poolt tuul. Startidega oli seekord probleeme kõigil, kuna stardialas oli kõige vaiksem koht terve raja ulatuses. Seekord oli õnneks rada veidi pikem ning tegema pidi 3 jibei, mis andsid väikse võimaluse kohti parandada kui minema ei peaks saama. Mulle endale vähemalt tundus, et stardist ei saanud korraliku hooga minema mitte keegi, ning 10 sekki enne läks lihtsalt meeletuks pumpamiseks. Minu sõidud läksid päris stabiilselt- ilmselt olin kõik korrad 4 kuid alati oli 3 koht väga lähedal. Esimesed 2 meest Ben ja Fernando olid muidugi omaette klassist ja nendega ei olnud võimalik juba varustuse pärast võidu sõita- millest on väga kahju. Ühe korra õnnestus mul siiski enne Ben-i esimesse märki jõuda, kuid siis näidati mulle ära kuidas asi PWA-s käib ning super jibeiga sõideti minust sisekurvist mööda nagu postist. Üleüldse oli äge vaadata kuidas ta sõidab- jibeid mega ilusad, kiirus super, kuid eriti äge oli kiirendus- temaga koos sõites, kui pagi peale tuli, tundus mulle nagu ma istuks vanas opelis mis eriti ei kiirenda, ning tema tutikas Ferraris, kuna kiirenduse vahe oli lihtsalt niiiiiiiii meeletu. Peale võistlust otsustasin jääda veel sõitma, kuna vesi oli sile, ilm oli soe, päike paistis ja üleüldse oli kõik väga äge. Kaldale jõudes hakkas just autasustamine, kus omalegi üllatuseks sain 3. koha- päris uhke tunne oli seista PWA tipp sõitjaga koos poodiumil.
Sellega oli ka laager ühelpool. Kokku sai merel käidud 22 päeva, millest 4 korda slallikaga, veivikaga 5 ja formulaga ja 13 formulaga. Lisaks tegin ka veidi jõudu, tavaliselt hommikuti enne merele minekut, 3 korda nädalas. Oli edukas laager!
Comments
Post a Comment