Aegna 2012

Eelmine laupäev toimus igaaastane surfi suursündmus ehk aegna surfimaraton. Neile kes ei tea millega tegu on siis- on see maraton surjelauduritele/lohetajatele ja ka mõnedele purjeka klassidele, start on Pirita surfiklubi juures ja ära tuleb käia Aegna saare juures oleva märgi ümber. Muidugi on võimalik võtta ka poolmaraton, mis on jõukohane ka päris väikese kogemusega sõitjale. Selle aastane maraton polnudki väga maraton, kuna kahjuks puhus tuul küljepealt ja vähemalt formulaga sai ühe otsaga sinna ja teisega tagasi, kokku ca 38 min. Vaatamata sellele et ajaliselt väga pikk see sõit ei olnud, oli see siiski väsitav just jalgadele, kuna külgtuules formulaga sõites on tükk tegu et lauda paigal hoida. Purjed oli enamusel 11.0. Enne starti oli 12-0 ilm ehk suht rahulik, kuid päris kiirelt tõusis , ning mingi hetk oli ka oht et slallikad saavad juba sõita. Õnneks nii palju tuult ikkagi polnud. See aasta oli start nii et kaater sõitis eest läbi ja sellega oli maraton avatud. Mõte on iseenesest hea, kuid väikse apsu lasi kohtunik ikkagi sisse, sest kaater sõitis nii aeglaselt et alumised mehed olid juba poolel teel kuulimunani kui kaater ülesse jõudis. Start mul väga hea ei olnud kui vähemalt sain kohe minema. Kuna enne starti juba räägiti et aegna all ca 10 meetrit ja rohkemgi siis seadistasin purje ja laua nii et saaks tugevate pagidega normaalselt hakkama. Seetõttu polnud aga algul powerit ja Martin pani minust nagu postist mööda. Esimese otsaga lasin üldse jube pikalt Urmase, Erno ja Martini eest ära. Millegipärast ei tahtnud väga riskima hakata ja sõitsin rahulikult ja kindlapeale, eriti veel nähes kui kiirelt teised eest ära lähevad. Enne aegnat pani Erno aga ühe korraliku katapuldi ja see pani ka mind kohe kiiremini liigutama, kuna kolmas koht vabanes kohe. Aegnale jõudsin nii et Niine oli minust juba u 400m ees ja Martin u 250, 300m ees. Tundus et pean ainult lõpuni oma kolmandat kohta lihtsalt hoidma. Tagasi tulles aga sain päris hästi end liikuma, settingud hakkasid ka järjest paremini tööle( tuul ilmselt tõusis) ja seega hakkas Martin päris kiirelt selgees vastu tulema. Üsna kiirelt sain Martiniga ka vahe sisse ja asusin Niinet püüdma. Kahjuks aga vahe väga kiirelt ei vähenenud. Riskisin päris palju ja sain meeter haaval lähemale, kuid kohad olid juba selged ja päästa midagi enam ei saanud. Koht siis 2. vahe oli lõpuks u 200 m ja Martiniga oli vahe päris pikk juba. Iseenesest võib ju sõiduga rahule jääda, kuna ega see külgtuules kiiruse sõitmine minu kõige tugevam külg ei ole ja ega kaalu ka pole piisavalt selle jaoks. Nüüd siis 2 aastat järjest olnud 2, ehk järgmine aasta õnnestub paremini!