Slaaaalom
Nädalavahetusel toimus siis Pärnus suur slaalomipidu- päike paistis, soe oli ning tuul puhus, mida võiks veel tahta. Võitluste täpne asukoht oli Reiu rand mis on veidi linnast eemal, kuid iseenesest päris mõnus koht. Suur parkla + muruplats kus rigada- päris lähedal veele, liivarand, mõned võrgud ka, kuid need väga ei seganudki- ühesõnaga hea slalli koht. Taaskord sain Papa käes 8,6 lofti purje ja 122 Fanatic Falconi, mis on ennast juba eelmisel aastal tõestanud. Lisaks oli mul ka enda 105 Falcon ja 7.0 gaastra ka kaasas, kuid prognoosi järgi tundus ,et neid vaja ei lähe.
Reis pärnu hakkas laupäeva hommikul 7.00 äratusega. Väike kohv sisse, asjad autosse ja 8st Pärnu poole teele. Teepeal ilma eriti kiita ei saanud, sadas kohati ning kogu aeg oli pilves ´+ tundus et tuult pole ka. Kartsin juba et ennustus oli metsa pannud ja tuleb üks jama vihmane võistlus. Pärnu piirile jõudes hakkas vaikselt juba päikest paistma ja puud päris usinalt käima, ning Reiu randa jõudes oli päike väljas ja korralik slallituul olemas. Kuna aega oli piisavalt varutud, siis panin enne koosolekut juba varustuse valmis ,et saaks enne sõite veidi harjuda nende asjadega, kuna polegi see aasta Eestis veel slalli sõitnud- ainult formulat. Aga nagu needus puhus korralik tuul kuni koosoleku lõpuni ja siis vaikis selgelt. Läksin küll proovima, kuid sõita ei saanud. Tom võttis oma suurest varustuse arsenalist 135l slallika, mis meenutas ikka väga formula lauda, ning 10.0 purje ja sellega oli vist ainuke kes üldse sõita sai. Õnneks olid korraldajad piisavalt mõistlikud ja ei hakanud punnitama, vaid ootasid kuni tuul taas tõstis. Umbes 2 aegu hakkaski uuesti puhuma. Kahjuks ei jäänud mul nüüd aega väga harjuda , enamus aega läks träki, poomi ja trapetsi sätimisele. Esimene sõit oli kvalifikatsioon, tagasihoidlik start, edasi märkides vaikselt tõusin, ning ilma riskimata vaikselt liikudes lõpetasin 3. ja olin kindlalt 1 grupis sees. Kogu võistluste võtmeks sai start ja see mul muidugi ei õnnestunud- ainult eelviimane start oli see millega võisin üldse kuidagimoodi rahule jääda. Seetõttu oli ma esimeses märgis alati pundi tagumises otsas, ehk siis kohal 7-15. Õnneks märkidega sain kenasti hakkama ja iga märgiga võitsin kohti, kiirus polnud ka muidugi kehva. Nii ma lõpetasingi esimesed 3 sõitu 3. kohal- kui esimeses märgis ikka nii taga oled siis pole varianti lihtsalt ette poole jõuda. Iga sõiduga keeras tuult veidi juurde ning enamus sõitjaid kasutas juba 7,6 vms purje kuid minul 8,6 RDM mastiga oli igati super, nii et kui vahepeal võeti juba 6,7 vms purjed kasutusele siis polnud mul 8,6 hetkekski üle. Enne 4 sõitu sain aga aru et kuna laine on veits juba tõusnud siis jääb 122 laud ja 45 uim paljuks ja otsustasin panna 105 falcon ja 8.6 purje. Üllataval kombel ei uputanud suur puri lauda ära vaid oli päris mõnus. Kahjuks tahtsin esimeses märgis aga liiga palju sisse lõigata ja nii ma seal märgis ujuma hakkasingi. Üllataval kombel sain päris kiirelt minekut ja edasi sai aint gaas põhjas kihutada- kiirus oli lihtsalt meeletu ja ka jibeid tulid päris hästi, nii et lõpuks sain ennast 5 kohale välja sõita. Peale seda aga otsustasin millegipärast 7,0 purje panna- kuigi 8,6 oli väga ok! Ime kombel sain sellega isegi sõidetud, kuid seekord oli tuult juba igatepidi vähe ja endalegi üllatuseks olin lõpuks JÄLLE 3. Viimaseks sõiduks ei hakanud enam riske võtma ja läksin kindlapeale 122 laua ja 8.6 purjega, kuigi enamus olid endiselt 7, + purjede peal. Minu õnneks andis tuul ka veidi järgi ja seega ei tekkinud enam laua kontrollimisega probleeme ja lõpetasin 2 kohaga.. Päeva kokkuvõttes siis 3. kaotades Niinele 2 punktiga, kes sõitis üllatavalt hästi kui arvestada et nii suur mees kasutas minust ruut väiksemat purje. Kokku saime siis kvalifikatsiooniga 7 sõitu ja seega oli päris väsitav päev, aga seda enne aru ei saanudki kui peale viimast sõitu hakkasin kaldale tulema ja tundsin, et pole enam jõudu et asju tassida. Ilmselt jättis oma jälje ka see et terve päev pole korralikult süüa saanud ja väikse näksimise peal on ikkagi keeruline võistelda. Asjad kokku, autosse ja siis sööma. Kohal oli enamus sõitjaid, kõik oli päikse poolt põlenud ja päris väsinud nägudega. Praadi oodates tundus isegi kandiline metallist tool päris mugav koht kus võiks magada... Ööbida sain perekond Kase pool. Õhtul läpakast jalkat vaadates oli ikka tükk tegu et silm lahti püsiks. Õnneks teisel päeval polnudki nii hull kui kartsin. Tundub et slall ei väsitagi nii palju kui formula, isegi kui teha väga pikk päev. Polnud sellist lihasväsimust vaid pigem üldine väss. Veidi andis teisel päeval tunda parema jala reis kui märgis trügides Soome külaline hooga oli sisse sõitnud- kuid mis ei tapa teeb tugevaks. Märkides oli üldse väga palju madinat , vahele lõikamis ja seetõttu ka kukkumisi ning seetõttu ütlesid pärnakad õigesti- kui ei julge esimeses märgis nahaalselt vahele keerata kuhugi, siis pole ka ette poole asja. Teiseks päevaks oli prognoos veidi vaiksem, kuid siiski pidi tulema korralik suure purje slalli ilm. Taas paistis päike ja oli soe ning nagu ikka panin 8,6 purje ja 122 laua. Esimesed kolm sõitu olid päris põnevad kuna madinat oli palju. Eriti jäi meelde 7. sõidu 2 märk, kus meie ees panid Niine ja Papa kokku, täpselt minu peal tahtis kannatamatult jibeida Kivistik ja minu eest täpselt tegi Rolle kuidagi imeliku jibei, nii et masti oli mul risti põiki ees. Ühesõnaga oli seal üks korralik külakuhi. Järgmises sõidus kihutasin taas koos Soomlasega, kes liikus päris normaalselt, ning lõpuks sain ka oma kätemaksu eilse sisse sõitmise eest (pean ka mainima, et ei olnud tahtlik sisse sõitmine ja põhjanaaber tuli peale sõitu ja vabandas viisakalt). Teise märgi eel olin talle vaikselt järgi jõudnud, ning jibeima minnes jättis ta mulle märgi juurde natuke liiga palju ruumi ning suutsin teha sinna väiksele alale täisglissi pealt ulme jibei (nagu PWA juba : ) ) ja hopsti olingi 1 koha võrra eespool- küll see oli magus näidata kuidas märgi võtmine käib ilma sisse sõitmata. Kahjuks aga mida aeg edasi seda vaiksemaks jäi, ning seda enam oli oluline saada hea start. Õnneks minu eelviimane start ka lõpuks õnnestus (12 stardist 1 õnnestunud, pole just parim näitaja ). Sain täis hooga märgist minema ja väga vähe jäi puudu,et sõita ka Martinil(kes on selle etapi kindel valitseja) pealt läbi sõita, kuid tema õnneks sai ta ikkagi kiiruse ülesse ja päris koos läksime esimese märgini. Edasi läks mul juba raskeks, kuna RDM mast vaikse tuulega ikkagi hästi ei sobi ja seega oli märkidest minema saamisega raskusi. Õnneks suutsin siiiski 2 kohta lõpuni hoida. Viimane sõit oli juba väga raske, kuna enne starti juba ei saanud ma hoogu sisse, ning teised sõitsid pealt läbi. Ka märkides ei saanud enam minema, ning lõpuks olin 6. Rohkem sõite ei tehtudki ,sest tuult lihtsalt polnud enam piisavalt. Kokkuvõttes olin siis päris stabiilse seeriaga 3. Kaotasin korraliku teise päeva teinud Tomile 2 punktiga. Õnneks on aga minu seis hooaja peale vaadates päris hea, kuna kohad on piisavalt stabiilsed ja mahaviskamised pole ka kõige hullemad. Samas teistel esikolmiku kandidaatidel on mahaviskamised juba kasutatud, ning rohkem eksimusi nad endale lubada ei või. Etapi kokkuvõttes võin siiski rahule jääda 3. kohaga, kuna pole ammu slalli sõitnud ning stardiliini tunnetus on totaalselt ununenud ja selliste startidega 3koht on päris hea. Nüüd peab siis ainult starte harjutama, ning ootama järgmist etappi . Kiitma pean ka korraldajaid Pärnu Surfklubist, kes said ürituse korraldamisega väga hästi hakkama, ning millegi üle nuriseda kindlasti ei saa- et tuleks ikka rohkem võistlusi seal! Ahjaa 1 asi siiski on- järgmine kord võiks soe supp ikkagi päeva keskel kosutuseks olla : )
Reis pärnu hakkas laupäeva hommikul 7.00 äratusega. Väike kohv sisse, asjad autosse ja 8st Pärnu poole teele. Teepeal ilma eriti kiita ei saanud, sadas kohati ning kogu aeg oli pilves ´+ tundus et tuult pole ka. Kartsin juba et ennustus oli metsa pannud ja tuleb üks jama vihmane võistlus. Pärnu piirile jõudes hakkas vaikselt juba päikest paistma ja puud päris usinalt käima, ning Reiu randa jõudes oli päike väljas ja korralik slallituul olemas. Kuna aega oli piisavalt varutud, siis panin enne koosolekut juba varustuse valmis ,et saaks enne sõite veidi harjuda nende asjadega, kuna polegi see aasta Eestis veel slalli sõitnud- ainult formulat. Aga nagu needus puhus korralik tuul kuni koosoleku lõpuni ja siis vaikis selgelt. Läksin küll proovima, kuid sõita ei saanud. Tom võttis oma suurest varustuse arsenalist 135l slallika, mis meenutas ikka väga formula lauda, ning 10.0 purje ja sellega oli vist ainuke kes üldse sõita sai. Õnneks olid korraldajad piisavalt mõistlikud ja ei hakanud punnitama, vaid ootasid kuni tuul taas tõstis. Umbes 2 aegu hakkaski uuesti puhuma. Kahjuks ei jäänud mul nüüd aega väga harjuda , enamus aega läks träki, poomi ja trapetsi sätimisele. Esimene sõit oli kvalifikatsioon, tagasihoidlik start, edasi märkides vaikselt tõusin, ning ilma riskimata vaikselt liikudes lõpetasin 3. ja olin kindlalt 1 grupis sees. Kogu võistluste võtmeks sai start ja see mul muidugi ei õnnestunud- ainult eelviimane start oli see millega võisin üldse kuidagimoodi rahule jääda. Seetõttu oli ma esimeses märgis alati pundi tagumises otsas, ehk siis kohal 7-15. Õnneks märkidega sain kenasti hakkama ja iga märgiga võitsin kohti, kiirus polnud ka muidugi kehva. Nii ma lõpetasingi esimesed 3 sõitu 3. kohal- kui esimeses märgis ikka nii taga oled siis pole varianti lihtsalt ette poole jõuda. Iga sõiduga keeras tuult veidi juurde ning enamus sõitjaid kasutas juba 7,6 vms purje kuid minul 8,6 RDM mastiga oli igati super, nii et kui vahepeal võeti juba 6,7 vms purjed kasutusele siis polnud mul 8,6 hetkekski üle. Enne 4 sõitu sain aga aru et kuna laine on veits juba tõusnud siis jääb 122 laud ja 45 uim paljuks ja otsustasin panna 105 falcon ja 8.6 purje. Üllataval kombel ei uputanud suur puri lauda ära vaid oli päris mõnus. Kahjuks tahtsin esimeses märgis aga liiga palju sisse lõigata ja nii ma seal märgis ujuma hakkasingi. Üllataval kombel sain päris kiirelt minekut ja edasi sai aint gaas põhjas kihutada- kiirus oli lihtsalt meeletu ja ka jibeid tulid päris hästi, nii et lõpuks sain ennast 5 kohale välja sõita. Peale seda aga otsustasin millegipärast 7,0 purje panna- kuigi 8,6 oli väga ok! Ime kombel sain sellega isegi sõidetud, kuid seekord oli tuult juba igatepidi vähe ja endalegi üllatuseks olin lõpuks JÄLLE 3. Viimaseks sõiduks ei hakanud enam riske võtma ja läksin kindlapeale 122 laua ja 8.6 purjega, kuigi enamus olid endiselt 7, + purjede peal. Minu õnneks andis tuul ka veidi järgi ja seega ei tekkinud enam laua kontrollimisega probleeme ja lõpetasin 2 kohaga.. Päeva kokkuvõttes siis 3. kaotades Niinele 2 punktiga, kes sõitis üllatavalt hästi kui arvestada et nii suur mees kasutas minust ruut väiksemat purje. Kokku saime siis kvalifikatsiooniga 7 sõitu ja seega oli päris väsitav päev, aga seda enne aru ei saanudki kui peale viimast sõitu hakkasin kaldale tulema ja tundsin, et pole enam jõudu et asju tassida. Ilmselt jättis oma jälje ka see et terve päev pole korralikult süüa saanud ja väikse näksimise peal on ikkagi keeruline võistelda. Asjad kokku, autosse ja siis sööma. Kohal oli enamus sõitjaid, kõik oli päikse poolt põlenud ja päris väsinud nägudega. Praadi oodates tundus isegi kandiline metallist tool päris mugav koht kus võiks magada... Ööbida sain perekond Kase pool. Õhtul läpakast jalkat vaadates oli ikka tükk tegu et silm lahti püsiks. Õnneks teisel päeval polnudki nii hull kui kartsin. Tundub et slall ei väsitagi nii palju kui formula, isegi kui teha väga pikk päev. Polnud sellist lihasväsimust vaid pigem üldine väss. Veidi andis teisel päeval tunda parema jala reis kui märgis trügides Soome külaline hooga oli sisse sõitnud- kuid mis ei tapa teeb tugevaks. Märkides oli üldse väga palju madinat , vahele lõikamis ja seetõttu ka kukkumisi ning seetõttu ütlesid pärnakad õigesti- kui ei julge esimeses märgis nahaalselt vahele keerata kuhugi, siis pole ka ette poole asja. Teiseks päevaks oli prognoos veidi vaiksem, kuid siiski pidi tulema korralik suure purje slalli ilm. Taas paistis päike ja oli soe ning nagu ikka panin 8,6 purje ja 122 laua. Esimesed kolm sõitu olid päris põnevad kuna madinat oli palju. Eriti jäi meelde 7. sõidu 2 märk, kus meie ees panid Niine ja Papa kokku, täpselt minu peal tahtis kannatamatult jibeida Kivistik ja minu eest täpselt tegi Rolle kuidagi imeliku jibei, nii et masti oli mul risti põiki ees. Ühesõnaga oli seal üks korralik külakuhi. Järgmises sõidus kihutasin taas koos Soomlasega, kes liikus päris normaalselt, ning lõpuks sain ka oma kätemaksu eilse sisse sõitmise eest (pean ka mainima, et ei olnud tahtlik sisse sõitmine ja põhjanaaber tuli peale sõitu ja vabandas viisakalt). Teise märgi eel olin talle vaikselt järgi jõudnud, ning jibeima minnes jättis ta mulle märgi juurde natuke liiga palju ruumi ning suutsin teha sinna väiksele alale täisglissi pealt ulme jibei (nagu PWA juba : ) ) ja hopsti olingi 1 koha võrra eespool- küll see oli magus näidata kuidas märgi võtmine käib ilma sisse sõitmata. Kahjuks aga mida aeg edasi seda vaiksemaks jäi, ning seda enam oli oluline saada hea start. Õnneks minu eelviimane start ka lõpuks õnnestus (12 stardist 1 õnnestunud, pole just parim näitaja ). Sain täis hooga märgist minema ja väga vähe jäi puudu,et sõita ka Martinil(kes on selle etapi kindel valitseja) pealt läbi sõita, kuid tema õnneks sai ta ikkagi kiiruse ülesse ja päris koos läksime esimese märgini. Edasi läks mul juba raskeks, kuna RDM mast vaikse tuulega ikkagi hästi ei sobi ja seega oli märkidest minema saamisega raskusi. Õnneks suutsin siiiski 2 kohta lõpuni hoida. Viimane sõit oli juba väga raske, kuna enne starti juba ei saanud ma hoogu sisse, ning teised sõitsid pealt läbi. Ka märkides ei saanud enam minema, ning lõpuks olin 6. Rohkem sõite ei tehtudki ,sest tuult lihtsalt polnud enam piisavalt. Kokkuvõttes olin siis päris stabiilse seeriaga 3. Kaotasin korraliku teise päeva teinud Tomile 2 punktiga. Õnneks on aga minu seis hooaja peale vaadates päris hea, kuna kohad on piisavalt stabiilsed ja mahaviskamised pole ka kõige hullemad. Samas teistel esikolmiku kandidaatidel on mahaviskamised juba kasutatud, ning rohkem eksimusi nad endale lubada ei või. Etapi kokkuvõttes võin siiski rahule jääda 3. kohaga, kuna pole ammu slalli sõitnud ning stardiliini tunnetus on totaalselt ununenud ja selliste startidega 3koht on päris hea. Nüüd peab siis ainult starte harjutama, ning ootama järgmist etappi . Kiitma pean ka korraldajaid Pärnu Surfklubist, kes said ürituse korraldamisega väga hästi hakkama, ning millegi üle nuriseda kindlasti ei saa- et tuleks ikka rohkem võistlusi seal! Ahjaa 1 asi siiski on- järgmine kord võiks soe supp ikkagi päeva keskel kosutuseks olla : )
Comments
Post a Comment