JohnKaju

Aega on muiugi kulunud ,et midagi kirja saaks kuid põhjus on lihtne- koolis on olnud viimased eksamid, et saaks lõpuks suvepuhkusele, aga see selleks. Kuna tavaliselt kirjutan suhteliselt pikalt võistlustest, siis ei saa ka seekord teisiti, nii et head lugemist. Selle loo pealkiri võiks olla Kuidas ühe päevaga sai võistlejast suvitaja. Ei tasu arvata, et peale seda kui teise päeva järel olin kolmandal kohal, võtsin kätte ja hakkasin suvitajat mängima. Tegelikul oli lugu nii, et ühel vabal hetkel kui meil parasjagu tuult ei olnud läks treener Aivar oma õpilaste juurde ja küsis ,et millega suvitajad tegelevad. Kohe tuli muidugi järgi ka suvitaja definitsioon- võistlejad on need kes saavad medali, ning suvitaja on see, kes ei saa medalit. Ette rutates võin õelda ,et ka minust sai suvitaja. Peale teist päeva olin 3 kohal ja olin üpris kindel ,et vaatamata sellele,et minule järgnesid 4-5 kohal vaid 3 punkti kaugusel LTU 13 ja LAT-0, et nad mulle ohtlikuks ei saa. Ka Preissile sain anda prot...

Esimene päev meil sõite ei toimunud. Käisime küll vees kuid realselt seal polnud midagi võistlustingimuste moodigi. Saime kaugel eemal küll veidi sõita kuid see oli ka ainult teatud tsoonis. Teiseks päevaks oli prognoos juba parem ning nii ka oli. Peale hommikust 10st  koosoleku lükati küll veidi aega sõite edasi kuid õige pea olid tingimused piisavad et saaks sõita. Panin kokku 12. Ja alla F1 uime. Merel puhus kuidagi imelikult pagitav tuul, nagu oleks kergelt maatuul kuid see tuli üle mere. Esimene sõit startisin suht liini keskelt või veidi pin endi poolt. Sain rahulikult puhtas tuules minema, kuid paaris kohas vajusin veidi alla. Samas tegin koos osadega paudi veits vara, mis tänu tuule keeramisele osutus saatuslikuks terve sõidu osas kuna mingi punt sai eest ära sellega.Terve sõit oli ka puri veidi üle tõmmatud ja seega ei olnud väga powerit. Allatuules sain küll purje järgi lasta ja mõned kohad võita kuid kuidagi kehva tunne jäi ikkagi sisse. Koht 5.  Teine sõit tulin suht kaatri...

Selleks aastaks on EM läbi. Võistlus algas tugeva tuule ja suurte lainetega, mis olid sobivad wavei võistluseks. Teisel päeval pidime ootama pool päeva kuni laine väiksemaks jääb ja  õhtu poole tehti meile 3 sõitu keerulistes tingimustes. Kolmandal päeval ootasime taas pool päeva kuni lõpuks oli maatuul piisavalt tugev et minna sõitma. Endiselt oli tingimused väga keerulised, kuid 4 sõitu saime kirja. Viimased 2 päeva oli rahulik rannailm ning tuult piisavalt ei olnud et sõite teha. Kokku saime 7 sõitu mis andsid mulle kokku 22. koha, mis ei ole küll eriti hea kuid samas arvestades kõiki asjaolusi siis võib enamvähem rahule jääda. Tegu oli siis minu selle aasta esimese võistlusega ning seetõttu oli sõit päris nüri. Tuli sisse palju väikseid vigu, valet varustuse valikut, kuid kõik see vajab võistlustel lihvimist. Rahule võib jääda kiirusega, kui päris mitmed korrad sain esi 10-ne meestega sama tempot hoida, lisaks on stardid tunduvalt paremad kui eelmine aasta ja lootust on et edasine...

Hommikul aeti meid juba 8-ks randa. Muidugi olid kõik veidi enne juba kohal ja rigasid asju. Koosolekul selgus aga et merel ei puhu ikkagi piisavalt ja sellega algas ootamine. Sõite lõpuks ei tehtudki välja arvatud SUP-i võistlus Germany SUP challenge. Selle pani kindlalt kinni ei keegi muu kui Paulo dos Reis ja temale järgnes teine brasiillane Wilhelm S. Päris huvitav on siin ikka see et rannas käib päris palju rahvast isegi  sellise ilmaga kus väga päikest ei kannata võtta või ujuda ei saa. Vähe sellest et ilm on selline nagu ikka peavad kõik maksma et randa saada.  Ja kõigele lisaks ei passi rahvas niisama vaid elavad kaasa . Meedia on mitme kaameraga koguaeg rannas ja sup-i fliitide võitjad ,kus oli u 5 kohaliku kes on 4,3 korda supiga sõitmas käinud, andsid kohe  aru oma sõidust RTL kanalile , mis on päris arvestatava suurusega telekanal euroopas. Õhtul käisime siis ka jalka finaali vaatamas rannas kuhu oli pandud suur ekraan ja pealtvaatajaid oli päris palju. Homne prognoos midag...

Meie võistlejate telgist kadus nett ära ja seega peab veits eemale jalutama ja veidi hiljem tulevad uudised. Ühesõnaga täna on juba päris suvine siin ja saab kohati juba t särgiga ringi käia. Tuul on maalt ja väga ebaühtlane ja seega hetkelt toimub ainult ootamine. Lõpuks umbes 4 aegu tuli ka tuul ja aeti meid vette. Puhus maatuul  mis oli suht ebaühtlane ja keerutas. Panin 12.0 ja vana evo. Stardialasse jõudes oli aga selge et tegelt võiks  millegi muuga sõita kuna tuul oli päris tugev. Startisin paremaga ja sain korralikult minema kuid uim oli liiga pehme ja seetõttu kiirust ei saanud. Lõpuks oli tuul nii tugev et oli keeruline juba allatuult sõita  kuna mul polnud ka chikenit . Lasin veel viimase otsaga mõne mööda. Peale seda läksin nii kiirelt kaldale kui võimalik ja panin uue F uime, tuul oli aga veel tõusnud ja nüüd oli kohati juba krüssus probleeme. Samas andis uim nii palju juurde et väga hull ei olnudki. Startisin vasakuga ja sain päris normaalselt pundis minema, kahjuks paudi...

Eile siis sõite ei olnudki, kuid hästi läks meil ikkagi kuna saime korraliku elamise.Nüüd kui sai sooja dušši all käidud, soojas toas magada ja korralikult kõhu täis on juba vaikselt võistlustunne peale tulnud ja võiks juba kihutama hakata. Täna kutsuti meid 12ks randa kuna väga lootust ei olnud et lained selleks ajaks kadunud on. Vähemalt paistab nüüd päike ja ilm vähe soojem. Kell 12 lükati meie stardid edasi kuna laine liiga suur ja välja pole võimalik saada. Kella  4 aegu oli laine vähe normaalsem ja aeti meid vette. Mul olid 11 ja 12 stardivalmis, kuid vette otsustasin siiski 11-ga  minna, nii tegid enamus. Kui kaldalt tundus vähe normaalsem see laineseis siis realselt oli laine endiselt päris suur. Üks taanlane eksis korra ja kaldale jõuldis ainult üks käkerdis millel olid enamus aknaid sodid. Läksin siis , kamad peapeal ja ootasin seda hetke kui startida. Päris mitu minutit seisin seal, küll üritati minust vasakult küll paremalt mööda minna kuid tagasi tulid nad lainega kõik. Lõ...

Sylt meie reis saksamaale sylti algas esmaspäeval stardiga tallinnast. Riia lähedal saime kokku aloha Tomiga, et võtta Martini asjad peale, mis Tomiga just hispaaniast tuulid. Peale väsitavat sõitu , mis osutus ÜLIökonoomseks jõudsime saksamaale. Selleks et saarele aga pääseda pidime autoga sõitma rongipeale, mis viis meid saarele. Võistluskohta polnud väga keeruline leida, kuna siin päris palju telke ja lippe ülal. Tegime regamise ära ja siis tuunisime/sättisime veidi varustust. Ilm on siin suht nadi, temp on heal juhul +10 kandis ja päikest ka pole. Õhtul tuli meile ka kena üllatus , kui selgus et meil majutust polegi, kuna meie lõunanaabritel oli sellega mingi jama ja pidi üsna väike ka olema. Kuna aga kell oli juba päris palju siis oli kahtlane ka majutust leida. Ilm külm, päikest pole, majutust pole, kõht tühi, prognoos kehva- tõmbas tuju ikka maha küll. Selleks et olukorda parandada läksime Martiniga pizzat sööma- väike supp ja korralik pizza ja seis oli tunduvalt parem. Käisime ...